Newboldi kolledži 2020. aasta erisuste loenguseeria lõpetas 10. novembril ühingu Christian Aid tegevjuht Amanda Khozi Mukwashi, kes määratleb end selgesõnaliselt seitsmenda päeva adventistina. Ta raamistas oma loengu küsimusega „Kas vaesusel on värvus?“, mille juurde kuulus ka alapealkiri „Kuidas saab kogudus taastada kõigi inimeste väärikuse, õigluse ja võrdsuse?“ Toetudes kogudusele üldisemalt ja ka enda kodukogudusele, vastas ta oma esimesele küsimusele kindlasõnaliselt jaatavalt.
Olnud oma ametis vaid kaks aastat, on Amandal siiski 25 aastat kogemust humanitaarabi valdkonnas, ta on töötanud ÜROs ja vabatahtlike ühendustes. Ta on näinud vaesust ning selle laastavat mõju. Tema loengule andsidki laengu tema enda lood kohtadest, kus ta on oma tööga seoses käinud, ja inimestest, kellega kokku puutunud. Amanda alustas oma loengut, kirjeldades oma tööd naistegrupis Etioopias – riigis, mis on viimastel aastatel rohkem kui varem olnud tunnistajaks põuale. Suured maa-alad on muutunud viljatuks ja seetõttu on inimeste elu suures ohus.
Ta rääkis, et vaesuse peamine põhjus sellises kontekstis ja paljudes muudeski kohtades on kliimamuutus, mis on lõhkunud sajanditevanuseid kultuurimustreid ja ellujäämisviise. Samal ajal kui Läänes vaieldakse kliimamuutuste põhjuste üle, tunnevad miljonid inimesed seda oma tühja kõhu kaudu. „Need, kes keskkonnakatastroofide tõttu kõige rohkem kannatavad, on arenguriikide elanikud,“ sõnas Mukwashi. Need, kes on suurimad süsinikuemissiooni tekitajad – USA, Euroopa, Venemaa ja Hiina – kannatavad selle tõttu väga vähe.
Mustanahalised, Aasia päritolu ja vähemusrahvuste esindajad on igal pool toiduahela kõige madalamas otsas ning nad elavad äärmuslikus vaesuses. Kui rahvusele lisandub naissoost olemine – need inimesed on kõige kehvemates oludes.
Põhjus, miks see nii on, on muidugi kompleksne, ent on selge, et majandussüsteemid ehitati üles orjandusele, nüüd on need arenenud kapitalismiks, mis omakorda on ebavõrdsuse ja ebaõigluse suurim põhjustaja. Ühendkuningriik ei ole ses asjas süütu.
Loengu üks peamisi küsimusi oli: missugune on koguduse seisukoht neis ja teistes sarnastes küsimustes? On oluline, et kristlik kogudus tunnistaks orjakaubanduse keerulist loomust. „Kirik ei olnud mustanahaliste aafriklaste kaubanduses mitte üksnes aktiivne osaline, vaid isegi ratsionaliseeris seda ning andis inimestele loa teiste inimestega kaubelda. Kirik on oma vaateid ajapikku muutnud, aga taastamise osas on veel palju teha.
Väärikuse, armastuse, õigluse ja võrdsuse ülesehitamisel toetab kirik status quo’d. Selle enda struktuurid ja finantsid taastoodavad end, erinemata seejuures ilmalikest institutsioonidest. Kirik töötab hierarhilise ja meestekeskse struktuuri kaudu. See investeerib ikka veel oma liikmete raha ettevõtmistesse, mille käigus kasutatakse palju fossiilkütuseid.
Mukawashi tunnistas, et temast sai ülikooli ajal adventistist suuresti tänu sellele, et adventistid vaatlevad inimest tervikliku olendina. „Aga adventistid ei vaatle tootmist ja tarbimist terviklikuna.“ Kui koguduse ülesanne on taastada inimelu väärikus, ei saa see jätkata praegusel kursil. See peab kahekordistama jõupingutusi vaeste nimel, see peab tegutsema rohelise energia nimel, see peab kasvama soovõrdsuse suunal. Kõik need küsimused on omavahel seotud – need kõik on seotud õiglusega. Kogudus kaotab oma moraalset kapitali.
Kõigepealt saame igaüks olla kaasamise eeskuju, inimesed, kes kaasavad kiiresti ja arvavad välja aeglaselt. Jumal on meid teinud väärtuslikuks, seepärast peame teisi väärtustama. Vaesus on väärikuse üks suuremaid hävitajaid.
Oma loengu lõpetuseks jättis Mukawashi kuulajaskonnale rea küsimusi: kuidas suhtuks Jeesus sinu rahapaigutustesse? Kas me kasutame oma võimu ja mõju olude muutmiseks? Missugust rolli mängib kogudus inimelu pühaduse taastamisel? Kui kogudus jääb neis küsimustes vait, siis mis on koguduse roll? Me räägime lunastusest, armastusest ja kaastundest, aga kas maailm kogeb kaastunnet ja armastust meie kaudu?
Vastus loengu küsimusele oli: „Jah, see on must ja pruun.“
Loeng on järelvaadatav Newboldi kolledži Facebooki-lehel.
In English