Rajaleidjate päevaga tähistati organisatsiooni 70. aastapäeva

Hingamispäeval, 19. septembril oli üleilmse koguduse kalendris rajaleidjate päev. Eesti rajaleidjate juhi Jaanus-Janari Kogermani sõnul on rajaleidjate päeva eesmärk tõsta esile rajaleidjaid ja askeldajaid ja kõiki neid, kes selle tööga tegelevad. „Seekordne lisaeesmärk oli tähistada üleilmse rajaleidjate klubi 70. aastapäeva. 1950. aastal formuleeriti rajaleidjate klubi klubilise liikumisena seitsmenda päeva adventistide koguduse noortetöös,“ rääkis Jaanus ja lisas, et rajaleidjate töö sisuliselt sai alguse juba 1907. aastal.

„Eestis võime rajaleidjate tegevuse alguseks lugeda 1933. aastat, kui Eesti liidu peakoosolek võttis vastu otsuse, et igas koguduses, kus on juuniori vanuses lapsi, tuleks alustada juunioritööga. Seega on 70 üks paljudest sünnipäevadest, mida tähistada saame,“ nentis Jaanus-Janari.

Tänavuse rajaleidjate päeva teema oli seotud lepituse teemaga. „Päeva küsimus oli selles, millisesse rolli peaksid rajaleidjad ja kogudus tervikuna sobituma Jeesuse tähendamissõnas kadunud pojast: kadunud poja, isa või vanema venna rolli,“ küsis Jaanus-Janari ja vastas, et peaksime sobituma sellesse rolli, mis vanemal vennal oleks pidanud olema, aga mida ta mitte kuidagi ei täitnud – tegelema sellega, mis on rajaleidjate eesmärk: adventkuulutuse viimine kogu maailmale selle rahvapõlve ajal. „Seda rõhutas oma pöördumises rajaleidjatele ka üleilmse adventkoguduse juht Ted Wilson,“ märkis Jaanus-Janari.

Rajaleidjatele ja juhendajatele soovib Jaanus-Janari, et nad jätkaksid seda, millega on alustanud, ja teeksid seda ustavalt. Koguduseliikmetele soovib ta, et kogudus paneks rajaleidjaid tähele ning toetaks neid, olles valmis nende tegevustes aktiivselt kaasa lööma. „Rajaleidjate seas ja koguduse juures ei tohiks olla ühtegi vanemat venda sellisena, nagu ta tähendamissõnas oli, vaid selliseid vanemaid vendi, kes lähevad otsima seda, kes on kadunud, ja tooma tagasi koju, kuhu ta tegelikult kuulub.“

Lisaks rajaleidjate klubi tegevuse teadvustamisele koguduses ja tänavu ka juubeliaastapäeva tähistamisele on rajaleidjate päev aeg, mil klubisse võetakse vastu uusi liikmeid. Nii tervitati Tartu koguduses viit uut askeldajat.

Tartu rajaleidjate juht Ellen Suits rääkis, et rajaleidjad korraldasid hingamispäeva jumalateenistuse, lauldes ja näidates pilte ning jagades infot selle kohta, mida möödunud õppeaastal tehti ning kuidas suvelaagris läks. „Pärast jumalateenistust oli meil rajaleidjatega ühine lõuna ja tegime kahte märki, millest ühe saime tehtud, aga teisest jäi veel osa tegemata.“

Tartu rajaleidjad saavad kokku kord kuus. Kevadel jäi viiruspuhangu tõttu klass lõpetamata ning praegu jätkuvad tegevused sealt, kus pooleli jäädi. Tartus elavate rajaleidjate ja askeldajatega käivad ühes tunnis ka Põltsamaa, Elva ja Viljandi rajaleidjad.

Viljandis alustab sel hooajal tegevust ka päris omaette askeldajate klubi, juhtideks Priit ja Külli Keel.

Põltsamaa rajaleidjad olid hingamispäeva jumalateenistusel oma koguduses, lauldes seal ja esitades kogudusele rajaleidjate moto, eesmärgi ja tõotuse. Põltsamaa rajaleidjate juhi Kalle Danieli sõnul tutvustati kogudusele, kes rajaleidjad on ja millega nad tegelevad. Koos loeti kogudusele ette rajaleidjate klubi eesmärk, moto ja tõotus. Pärastlõunal mindi Tartusse, kes seal koos teistega edasi tegutseda.

Ka Tallinna III koguduse rajaleidjate klubi tervitas kaht uut liiget, üks neist liitus askeldajate, teine rajaleidjate klassiga. Tallinna rajaleidjate üks juhendaja Arina Karlova rääkis, et noored rajaleidjad sisustasid terve jumalateenistuse, ja esimest korda ka noorte piiblitunni. „Nad olid väga tublid selles. Jumalateenistuse läbiviimisel nad avasid teenistuse, laulsid ja esinesid. Iga aastaga on nad enesekindlamad ja julgemad,“ sõnas Arina ning lisas, et see on noortele oluline kogemus, mille kaudu nad saavad olla koguduse täisväärtuslik osa. „Noored on jumalateenistust läbi viies võrdses rollis vanematega, nad oskavad ja suudavad, on oluline neid kaasata ja seda võiks sagedamini teha kui kord aastas rajaleidjate päeval. On oluline, et noori ei hoitaks eemal, vaid neid kaasatakse ja võetakse sellisena, nagu nad on.“

Tallinna III koguduse rajaleidjate tunnid on kord kuus, tegevused toimuvad, nagu ka Tartus, kahes klassis, kuna lapsed on erinevas vanuses. Rajaleidjate päeva peab Arina oluliseks, kuna nii kasvab koguduses teadlikkus rajaleidjate tegevuse osas.

Keilas on rajaleidjate klubi olnud juba kaks aastat. Kogudusele räägiti rajaleidjate eesmärgist ja söödi piduliku päeva puhul torti. Keilas osales rajaleidjate päeval ka Tallinna rajaleidjaid.

Õhtul oli rajaleidjate hooaja avamine. Õppetunni teemaks oli astronoomia, nii askeldajad kui rajaleidjad meisterdasid tähtkujude projekteerimise ja päikesesüsteemi komplekti. Pühapäeval oli makt Kõrvemaal, koos tehti lõkkel süüa ja Epu juhendamisel õpiti matkakoti sisu kohta: kuidas matkata nii, et külm ei hakkaks ja kuidas seljakotti pakkida. Keila rajaleidjate juhi Allan Randlepa sõnul ei olnud eesmärk matkamärki teha, siiski õpiti matkamise märgi elemente.

Pärnuski tutvustati kogudusele rajaleidjate tegevusi ja meenutati piltide vahendusel tehtut. Praegu aktiivset rajaleidjate klubi Pärnus ei tegutse, küll aga ollakse seal ootel, kuna aasta-paari pärast jõuab askeldajate ikka hulk väikseid lapsi, siis saab uuesti rajaleidjate tegevustega alustada.

Ka Võru koguduses tähistati rajaleidjate päeva pidulikult, kirikusaal oli kaunistatud ning pärast jumalateenistust, kus räägiti rajaleidmise ajaloost ja tänapäevast, oli rajaleidjatele linnas aardejaht ning ühine tordisöömine.

Jumalateenistusel võeti pidulikult vastu uus Võru rajaleidjate juht Mariana Cornélio Cruz Nahkur, kes tuli adventkogudusse just rajaleidjate tegevuse kaudu. Marianale on rajaleidmine väga oluline ja südamelähedane, seetõttu on siin rajaleidjate klubi juhiks saamine talle ka väga oluline.

Rajaleidjate ajaloo uurimise käigus saadi teada, et täna on maailmas üle kahe miljoni rajaleidja. „Me oleme osa suurest organisatsioonist, mitte üksnes väike kohalik ettevõtmine,“ ütles Võru rajaleidjate üks juhendaja Andres Nahkur.