2.–5. juulini toimus Viljandimaal Tääksis tänavusuvine tüdrukute laager, mis oli mõeldud 5–15-aastastele tüdrukutele. Laagri avamisel tõdes liidu lastetöö juht Aiki Pärna, et laagriliste seas on toimunud põlvkonnavahetus, sest peamise laagriseltskonna moodustasid alla 10-aastased tüdrukud; kokku oli laagrilapsi 21, lisaks neile laste saatjad: emad või tädid või vanaemad.
Tüdrukute laagri tänavune teema oli „Aardejaht“ ning selle raames otsiti aardeid nii Piiblist kui ka loodusest ja sõpradest. Laagri vaimulike terade jagaja Krõõt Lõbus jagas lastega tähendamissõnu, mille kaudu Piiblit ja kristlikku elu paremini tundma õppida.
„Elu on nagu jopetasku,“ rääkis Krõõt, selgitades lastele, et jopetaskust võib leida teinekord igasuguseid huvitavaid asju ja et lapsed peaksid kätt jopetaskusse pannes meeles, et Jeesus paneb meie ellu häid asju, mida me leiame nagu üllatavaid rahamünte jopetaskust. Lisaks sellele võrdles Krõõt Piibli lugemist metsaskäimisega – kui minna metsa toriseva meeleoluga, tundub seal kõik paha ja rägastikuline, kui aga rõõmsa meelega, siis on metsas palju avastamisväärset. Meie kristlik elu aga on nagu lumehelves. Toetudes rikka noormehe tähendamissõnale, rääkis Krõõt, et kui me anname endast ära, muudab see meid ilusamaks, nii nagu paberist lumehelvest tehes peab seda lõikama, et helves saaks ilus ja pitsiline. Südasuvises lastelaagris muutusid paberist lumehelbed Krõõda käes väga populaarseks, nii et neid tuli juurde lõigata ka pärast jumalateenistust.
Lisaks vaimuliku sisuga mõtisklustele said lapsed igal õhtul kuulata Annika Karu õpetlikke unejutte ja nautida Mall Kallmanni organiseeritud mängutunde. Üheskoos käidi Olustvere savikojas meisterdamas ja loomi uudistamas, Parika rabas matkamas ja Tääksi järves ujumas. Laager lõppes pühapäeval maastikumänguga, mille käigus tüdrukud otsisid aardeid.
Aiki jaoks oli tänavuse laagri korraldamine esmakordne laagri korraldamise kogemus ja laagri viimasel päeval ütles ta, et laagri lõppedes on südames tore tunne. „Laias laastus läks kõik hästi, aga järgmine tuleb veel parem!“ ütles Aiki ja lisas laagri moto kohta, et kõik need tüdrukud, kõik lapsed ongi meie aarded, keda Jumal on tulnud otsima. „Aardejahil said lapsed enda nimega tassialuse. Me otsisime küll igasuguseid aardeid, aga lõpuks, kui nad leidsid enda nimega asja, oli mõte, et nad saaksid aru, et nemad ise ongi aarded.“
Laagri korraldusmeeskonda kuulus lisaks Aikile veel palju inimesi. „Meeskond oli väga hea, iga asja jaoks oli keegi olemas,“ sõnas Aiki. „Kokad olid, muusikameeskond oli, õhtu mängujuhid ja Krõõt kõnelejana. Väga suur tänu ehitusmeeskonnale: Priit ja Madis tegid ära töö, mida keegi ei näinud. Meeskond oli hea ja tundub, et nad on nõus isegi jätkama,“ ütles Aiki rõõmsameelselt. „Saame kokku ja arutame, kuidas edasi minna.“
In English