Seitsmenda päeva adventistist luuletaja viies luulekogumik tõmbab religioossete kirjanike seas Leedus tähelepanu.
Kogudes ainest loodusest, Pühakirjast ning isiklikust vaimulikust kogemusest kirjutab Zita Kazimiera Kirsnauskaite oma kogumikus „Ingli tiivul” pealtnäha vastakatest teemadest: lootusest ja ebakindlusest, julgusetusest ning vastupidavusest. Läbi oma luule, Kirsnauskaite aga suudab need vastuolud omavahel lepitada.
On selge, et Zita Kazimiera Kirsnauskaite on valdavalt inspireeritud Piibli teemadest. Sageli eelneb luuletusele Piibli kirjakoht, lisades sellega luuletustele veel lisakihi.
Peale kolimist Chicagosse 2004. aastal on Kirsnauskaite luuletused ilmunud mitmetes Ameerika leedulaste kogukonna väljaannetes. Leedu esseist ning kirjanduskriitik Alfredas Guscius nimetas Kirsnauskaitet „heaks talendiks” kellel on unikaalne lähenemisnurk.
Kirsnauskaite on sündinud 1950 aastal Leedus, kus ta koges noore naisena ka usulist tagakiusu. Ta meenutab, kuidas ta noorena kirjutas salaja luuletusi ning tõlkis vaimulikku kirjandust.
Leedu iseseisvumise järel avaldas Kirsnauskaite oma sõprade julgustusel esimese luulekogumiku.
Viimases kogumikus on luuletused, nagu näiteks „Ma kirjutan oma elu”, väga isiklikku laadi.
Elukutselt medõde Kirsnauskaite sõnul täidab luule ta vaba aega ning toob ta ellu mõõtmatut rahu.
Kuigi osa Kirsnauskaite luulest on inglise keelses tõlkes ehk kaotanud oma särast, leiavad paljud lugejad sellest kogumikust kindlasti kinnitust oma usule.