Jõulumeeleolu telk Viljandis

23. detsembril oli Viljandi kiriku ette püstitatud jõulumeeleolu telk. Muusikat, suupisteid, piparkookide kaunistamist, lammaste söötmist ja paitamist sai nautida kella kolmest kaheksani.

Jõulumeeleolu telgi tuummeeskonda kuulusid Aiki ja Madis Pärna ning Piret Oja. Aiki sõnul tuli kogudus ettevõtmisega väga hästi kaasa ja meeskond, kes kaasa lõi, oli väga suur.

Jõulumeeleolu telgi kava oli üles ehitatud põhimõttel, et igal täistunnil oli elav muusika ja sinna kõrvale pakuti külastajatele erinevaid tegevusi.

„Tore oli, sest inimesi tuli – astusid sisse selle peale, et kuulsid kuskilt muusikat. See oligi mõte, et muusikaga kutsuda möödaminejaid sisse,” ütles Aiki. Kokku käis Aiki hinnangul telgis üle saja inimese. „See on märkimisväärne arv, kirikuuksest ei astu nii paljud sisse. See ettevõtmine oli teine formaat ja tehtud mõttega, et kirik tuleb inimeste juurde, astub majast välja,” selgitas Aiki.

Elavat muusikat tegid telgis Airi Allvee, Matthew Lombart, Viljandi koguduse lapsed ja Mall Kalmann. Muusikaosa analüüsides sõnas Aiki, et järgmisel korral võiks elavat muusikat olla kogu aeg. „Oli ka nii, et inimesed kuulasid muusikaosa ära, siis läksid ära ja tulid täistunni ajal tagasi. Elavat muusikat võiks olla pidevalt, inimesed tahavad seda kuulata.” Teise edendamiskohana mainis Aiki ruumi: „Avarust võiks rohkem olla, ühest telgist jäi isegi väheks.”

Telgis oli ka raamatulett, kust igaüks, kes soovis, sai endale kingituse kaasa võtta.

„Ma arvan, et järgmisel aastal teeme jälle. Üksi ei saa sellist asja teha, kogudus tuli väga hästi kaasa; oli nii palju inimesi, kes olid nõus aitama. Meeskond oli väga hea,” rääkis Aiki, julgustades teisigi uusi asju ette võtma. „Võib-olla mõned asjad tulevad välja, mõnest saab traditsioon ja mõnest õppetund. Võiks katsetada uusi lähenemisi.” Nimetades, et ta ise on muutunud julgemaks seoses sellega, et elas mõned aastad Inglismaal, selgitas Aiki, et ka mujalt saab häid ideid. „Mudilaste mängutunni idee on sealt kaasa võetud, aga teeme seda siin veidi teistmoodi. Inglismaal oli ümber kirikumaja ehitatud jõululugu – Jeesuse sündimine ja lambad ja inglid. Lammaste toomise mõte on sealt tulnud. Ise ma ei oleks julgenud neid kirikuhoovi tuua,” rääkis Aiki ja tundis rõõmu, et loomadega kohtumine pakkus lisaks lastele elevust ka vanematele inimestele. „Ma panustasin selles osas lastele, aga nii tore oli näha, et lambad ka vanematele meeldisid.”