Seekordne noortelaager, mis toimus Piusal, kestis tavapärase nädalavahetuse asemel kolmapäeva õhtust pühapäeva pärastlõunani. Lauldi, vabal ajal mängiti palli või muid seltskonnamänge, käidi saunas ja jões. Laagri motoks sai: „Täna otsustan mina!“ Vestluste ja sõnavõttudega anti üksteisele edasi mõtteid – kuidas minust sai kristlane, mida see minu elus on teinud, miks ma olen kristlane jne. Laagri jooksul kogesime seda, et nendele küsimustele ei olegi nii kerge vastust leida. Nüüd aga igast päevast veidi lähemalt!
Kolmapäev, 16. juuli
Ametlik avamine toimus 21.00, kuid agaramad noored olid juba mitmeid tunde varem kohal. Pärast tervitust tehti tutvustusmänge. Seejärel jagati noored meeskondadesse ning siis pandi omavahel võistlema, et suhted kiiremini soojaks saada. Tiimidel olid ühistegevused laagri lõpuni. Ka äsja lõppenud rajaleidjate laagri positiivne mõju oli siiamaani tunda, mistõttu sujusid mängud ladusalt ning kõigil oli suur rõõm kohtuda oma uute ja vanade sõpradega.
Neljapäev, 17. juuli
Laagrisse lisandus inimesi pidevalt juurde, mistõttu tuli ka uusi meeskondi teha. Pärast hommikusööki toimusid jällegi võistlusmängud ning tulemuste alusel anti igale meeskonnale vihje, kust leida oma pärastlõunase tegevuse juhend. Iga meekond leidis kaardi, kuhu oli märgitud koht, mis viis meid laagrikohast eemale. Siis ei jäänud meil muud üle kui paari tunniga autojuhte pehmeks rääkida ning seejärel ise edasi nuputada, mis ülesandega võiks tegemist olla. Veidi hiljem autosse istudes sõitsid kõik meeskonnad tundmatusse. Kohale jõudes jagati kätte töö, mille peale just palju rõõmsaid nägusid ei leidunud, aga kogemus kellelegi head teha jättis kindlasti oma jälje. Pealegi ei saanud me planeeritud aega maksimaalselt kasutada, kuna üsna pea hakkas vihma sadama ja sõitsime laagripaika tagasi. Tekkinud vaba aega kasutasid noored aktiivselt suhtlemiseks.
Õhtul külastas meid füüsik Oskar Noorkõiv, kes rääkis noortele Jumalast, loomisest ja teadusest. Erilist põnevust ja elevust tekitasid näidatud katsed, milles ka noored ise osaleda said. Kui katsed läbi, leidsid nii mõnedki meist tee sauna. Külm jõevesi ei kohutanud ka õrnema soo esindajaid, kuna sealtpoolt kajas üle laagriplatsi armsaid lauluviise.
Reede, 18. juuli
Päev algas imeilusa päikesepaiste ja rõõmsa meelega. Pärast hommikust palvehetke jagas Ivo kõigile paberilehe, kuhu palus kirjutada usuga seotud küsimusi ning panna need ette näidatud pappkasti.
Lõunal alustasime Karmeni eestvedamisel tuleohutuse ja esmaabi kursustega. Tuleohutuses tutvustati kustutusvahendeid, suitsuandurit ning jagati muid tarkusi. Ja kõige parem teooria kinnitaja on ikkagi praktika ning seetõttu proovisime pulberkustutiga ka ise tuld kustutada. Omandasime isegi tulekustutustekiga pannil põleva õli summutamise oskuse. Samuti sai palju nalja aja peale tuletõrjekostüümi selga ajamisel.
Esmaabi tarkusi jagati samuti esmalt teoorias. Kasu said kõik – kes õppis midagi uut, kes kordas juba varem omandatu kinnitamiseks. Olles teooria osa läbinud, paluti meil minna teisele poole maja, kus oli lavastatud õnnetussituatsioon. Luumurrud, haavad ja kunstveri võttis nii mitmelgi seest esmalt kõhedaks, kuid koos tegutsedes said „haavatud“ siiski päästetud.
Päev lõppes lõkkeõhtuga, kus Ivo luges ette kasti kogunenud küsimused ning arutelu käigus prooviti neile ka vastused leida.
Laupäev, 19. juuli
Sel hommikul sai veidi kauem magada kui tavaliselt ja see uni oli magus. Kell 11 hakkas piiblitund, kus noored rääkisid üksteisele, miks nad kristlased on. Jutlusetunnis mõtestas Ivo motot erinevatest aspektidest.
Lõunaks jalutasime Härma müüri äärde sööma. Aega oli selleks üsna palju arvestatud, mida oli väga hea ära kasutada suhtlemiseks või kauni looduse nautimiseks. Kui lõunapaus läbi sai, koguneti telki. Seal rääkis Rein Käsk Piusa 25 aastasest ajaloost ning lisaks näidati lõbusaid videoklippe sellest ajast. Äratundmisrõõm oli nii mõnelgi suur.
Õhtul anti kõigile soovijatele võimalus esineda. Esitati nii laule kui luuletusi, nii lõbusaid kui südamlikke.
Siis kui päike oli oma viimased kiired kaasa vedanud läks lahti maastikumäng. 10 meeskonda ja 8 punkti erinevate ülesannetega. Rada oli kõigile jõukohane ning põnev.
Pühapäev, 20. juuli
Pühapäeval toimusid traditsioonilised „Rammumehe“ ja „Vägeva piiga“ võistlused. Naisterahvad viskasid kummikut, tirisid kasti, tõstsid sangpommi ja püsima istumisasendis ilma toolideta. Mehed viskasid vasarat, tirisid samuti kasti, kuid sellele oli lisatud 60 kg liiva, jooksid sangpommidega ning tõstsid bensiinikaste. Vägeva piiga tiitli võitis Viljandist pärit Ragne Varblane ning Rammumehena läks koju Märt Maurer.
Võistlused said läbi, asjad kokku pakitud ja oligi aeg kodu poole asuda. Noored aga arvestavad juba päevi, et sügisestel noortepäevadel uuesti kokku saada! Aitäh kõigile korraldajatele, osavõtjatele ja Taevaisale!
In English