Sel hingamispäeval, 10. oktoobril on pastorite tunnustamise
päev. See on koguduste võimalus tunnustada oma pastorit ja tema peret, nende
eest palvetada ning neid ustava teenimise eest tänada.
Eugene Peterson esitab oma mälestusteraamatus „Pastor“* järgmised küsimused:
„Kuidas saan mina pastorina vältida seda, et mõtlen oma
tööst kui tööst, mille eest mulle makstakse, tööst, mille on mulle määranud
minu kogudus, tööst, mida minult oodatakse, et teeksin seda oma koguduse
rahuloluks? Kuidas ma suudan jääda tähelepanelikuks ja kuulata kutset, mis mind
sellele eluteele suunas – mitte kutset muuta kogudus Ameerika [võiksime lisada
– Euroopa] kontekstis atraktiivseks ja kasulikuks, mitte kutset aidata
inimestel end hästi tunda ja head elu elada, mitte kutset kasutada oma
märkimisväärseid andeid eneseteostuseks, vaid kutset nagu Aabrahami oma: asuda
teele paika… teadmata, kuhu ta läheb, kutset eitada ennast, võtta oma rist ja
järgida Jeesust, kutset nagu Joona oma minna kohe Niinive linna, mida ta
vihkas, kutset nagu Pauluse oma: tõuse üles ja mine linna, seal öeldakse sulle,
mida teha?“
Mulle tuttavad pastorid, kes teenivad suurepäraselt,
maadlevad samade või sarnaste küsimustega. Kui veeta kümme aastat või rohkem
pastoraalteenistuses Trans-Euroopa divisjonis (TED), tundub palju sellest, mida
Peterson kirjeldab, tuttav. Alates esimeste aastate entusiasmist ja
idealismist, läbi pereelu ja teenistuse tasakaalustamise väljakutsete, kuni elusügiseni
jääb kutsumuse küsimus püsima: kas ma olen liikmete ja kogukonna ellu toonud muutuse,
mida lootsin?
Kogu TEDis teenivad naised ja mehed pastoritena väga
erinevates etnilistes ja kultuurilistes kontekstides, enamasti väikestes
kogudustes. Üha sagedamini teenivad nad koguduse kultuuris, mis erineb nende
omast. Paljudel läheb hästi, mõned pingutavad, et edasi minna, ja teised
lahkuvad teenistusest, sest koorem on muutunud liiga raskeks.
Mis teeb heast pastorist hea pastori?
Petersoni küsimused pakuvad palju mõtlemisainet. Ma võiksin loetleda
omadusi, kuid selle asemel kutsun üles tema sõnu uuesti lugema. Mida te näete?
Kus te näete neid omadusi oma pastoris?
Järgmises lõigus jätkab Peterson küsimuste esitamist. Tunnistan,
et ka mina olen oma teenistuse jooksul aeg-ajalt nende küsimustega maadelnud: „Kuidas
hoida Jumala kutse vahetust ja autoriteeti oma kõrvus, kui kogu kultuur – nii
ilmalik kui ka kiriklik – esitab mulle ametijuhendit? Kuidas hoida, et pastori
kutset ja elukutset ei summutaks ametijuhendid, mis on kaunistatud läikivate
väljakutsete, visioonide ja strateegiatega ning nõuavad lakkamatult minu
tähelepanu?“
Minu kogemuse põhjal on kohaliku koguduse
pastoraalteenistuses mõned kõige rõõmustavamad hetked need, kui näen, kuidas
John või Jane väljendavad soovi kasvada sügavamalt Kristuse armastuses ja lasta
sellel kujundada oma igapäevaelu. See armastus muutub nähtavaks, kui nad
ulatavad teistele kaastundlikult käe. Seda näha on üks teenistuse suurimaid
rõõme.
Ja koguduseliikme vaatenurgast vaadates – milline on minu
kõige kallim kogemus pastoriga? Kas see on mõttekas, sügav, kuid samas maine
jutlus? Jah, see on oluline. Kas see on võime juhtida kogudust misjonis edasi?
Jah, see on samuti oluline.
Aga mida ma kõige rohkem hindan, on see, et kui mu maailm
pöördus rahaliste raskuste, emotsionaalse stressi, suheteprobleemide või
terviseprobleemide tõttu pea peale, siis mu pastor oli minu kõrval. Ta kuulas,
toetas, palvetas, julgustas ja aitas leida lootust, kui ma seda vaevu näha
suutsin. Minu pastor oli kohal. Ja neil hetkedel tähendas see kohalolek kõike.
Võib-olla on see midagi, mida tasub meeles pidada pastori
tunnustamise päeval. Pastoriamet on midagi enamat kui lihtsalt ametijuhend.
Selle tuumaks on kutse järgida ustavalt Jeesust ja aidata teistel sügavamalt
Tema armastuses kasvada. Seega võtke sel hingamispäeval aega, et tunnustada oma
pastori kutsumust. Tänage teda teenimise eest, julgustage teda töös, mille
Jumal on talle usaldanud, palvetage tema ja ta perekonna eest ning tuletage talle
meelde, et tema tööd märgatakse, hinnatakse ja väärtustatakse.*
* Peterson, Eugene H. The Pastor: A Memoir. New York: HarperOne, 2011, lj 165. Mõlemad tsitaadid on leheküljelt 165.
In English