Pärast nõupidamisi ja eneseanalüüsi avaldas Trans-Euroopa divisjon esmaspäeval, 16. detsemberil vabanduskirja.
Tänavune aasta tähistab Trans-Euroopa divisjoni kui seitsmenda päeva adventistide peakonverentsi ühe piirkonna 90. aastapäeva. Algselt rajati divisjon Põhja-Euroopa divisjonina, aastate jooksul on läbi tehtud mitu teisenemist. Alustanud peamiselt Skandinaavia ja Briti saarte ühendusena, on divisjon kasvanud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühenduseks ning aastakümnete kestel on oluline rõhuasetus olnud misjonitööl Lääne-Aafrikas, Pakistanis ja Lähis-Idas.
Kuigi meie divisjoni pärand on euroopalik, on meie varajaste aegade pioneeride misjoniand toonud meid tänapäeva, mil divisjon on kasvanud mitmekultuuriliseks ja mitmerahvuseliseks 22 riigiga piirkonnaks – igaüks neist kultuuridest on rikas ja omaette väärtuslik, peegeldudes meie koguduste jumalateenistuse viisides.
Kuid kahjuks ei vii erinevuste ulatus alati ühtsuse rikkuse või üksteisemõistmiseni.
Tähistades meie divisjoni misjonitöö 90-aastast ajalugu, mis hõlmab ka kahte maailmasõda, paikkondlikke konflikte ja kommunismi tagakiusamist, pöörame tähelepanu ka neile tõikadele, mille suhtes me väljendame oma siirast kahetsust. Me tunnistame oma teadmatut erapoolikust, ükskõiksust, eelarvamusi, inimlikke hirme, põlgamisi ja kahtlusi, mis on kogudust mõjutanud, eriti Briti unioonis.
Ellen White oli neid teemasid kommenteerides väga selgesõnaline: „See kurvastab Kristuse südant.” Ta andis nõu: „Meil on sama Taevaisa ja sama Lunastaja, kes armastab meid ja andis oma elu meiekõigi eest, ilma ühegi erisuseta.” Seejärel kutsus ta üles: „Kui südames hinnatakse Kristuse armastust, /---/ siis ei ole kastidesse jagamist, rahvusuhkust, nahavärvi põhjal ei tehta erisusi. Nahavärv ei ole hinge väärtuse kriteerium. /---/ Jumal on võtnud meid kõiki, kõik ühiskonnaklassid, kõik rahvused, kõik keeled /---/ ja toonud meid oma töötuppa, et valmistada meid ette Tema templi jaoks.” (E. G. White to W.S. Hyatt, 15.02 1900, Lt. 26, 1900)
Me ei saa ajalugu ümber kirjutada, kuid Trans-Euroopa divisjoni juhtidena tunnistame, et tehtud on tegusid, mis ei ole Jumala ideaaliga kooskõlas. Me palume koguduse nimel nende vigade pärast vabandust.
Samal ajal kui me keskendume selles rikkalikus geograafilises, kultuurilises ja ajaloolises pidevalt muutuva keskkonnaga divisjonis misjonitööle, pühendume sellisele juhtimismudelile, millest saavad kasu kõik kogukonnad hoolimata nende taustast – samamoodi nagu Jeesus näitas eeskuju positiivsete suhetega: kõrgest seisusest Nikodeemuse, põlatud Samaaria naise, väljatõugatud pimeda kerjuse ja variser Siimonaga. Need näited on kirjas evangeeliumi lugudes, mis tipnevad Jeesuse imelise ühtsuspalvega Johannese evangeeliumi 17. peatükis: me saame olla üks, ühendatud, nii nagu Jeesus ja Isa on üks. See on eesmärk, mille soovime võtta oma südamesse ja selle poole tõsiselt püüelda.
Meie andekspalumine tuleb südamest, samas me mõistame, et andekspalumisest üksi ei piisa. Me peame töötama innukalt ja eesmärgipäraselt, et juurida välja kõik eelarvamuste ja sallimatuse juured, mis veel olemas on. Koos koguduse töötajatega, paikkondlike kogudusejuhtidega ja divisjoni nõukoguga vaatame üle tööjuhised ja keskendume järgmisel viiel aastal strateegilisele raamdokumendile, et täiustada juhtimist ja otsuste langetamise protsessi.
Meie palve Trans-Euroopa divisjoni juhtidena on, et seitsmenda päeva adventistide kogudus siin divisjonis võiks tõepoolest olla üks, kehastades Isa, Poja ja Püha Vaimu ühtsust; et me edendaksime armastust ja oleksime seotud kokku täielikus ühtsuses, et me lubaksime Jumalal kujundada meid Tema töökojas vaatamata meie seisusele, rassile, soole, rahvusele või keelele, nii et me saavutaksime misjonitöös koos need eesmärgid, mille Kristus on meile andnud.
In English