Rajaleidjate laager, mis sellel aastal toimus Sulbis (Võrumaal), kandis nime "The FinEst Camp". Miks just selline nimi? Seletus peitub suuresti nimes endas ehk lühendid Fin ja Est tähendavad seda, et seekordne laager oli ühislaager, kus osalesid nii Eesti kui Soome rajaleidjad.
Lisaks sellele kirjeldab nimi ka laagri põhiteemat: „The finest things in my life / Kõige toredamad asjad minu elus“ (inglise keelest eesti keelde tõlgituna tähendab the finest kõige toredam või kõige parem) ning loomulikult võib tagasi vaadates öelda, et tegemist oli kindlasti väga toreda laagriga ja mitmeski mõttes isegi parima laagriga.
Soomlaste osalemine laagris jättis pisut varju väga olulise fakti, et tegemist on juba 15. rajaleidjate laagriga Eestis. Esimene rajaleidjate laager toimus 1994. aastal ja on sellest ajast alates igal suvel toonud kokku suure hulga rajaleidmisest huvitatud lapsi. Selle aasta laagris oli ka üks inimene, kes on osa võtnud kõikidest rajaleidjate laagritest ja selleks oli Kristi Kogerman! Siinkohal meie tunnustus ja tänu Kristile suurepärase töö eest laagrite korraldamisel!
Igal laagril on alati oma nägu ja iga laager jätab igasse osalejasse mingi jälje. Missugune on selle aasta nägu ning missuguse ja kui sügava jälje jättis see laager? Eks sellest teavad rajaleidjad ise rääkida ning nende mõtetest siis allpool.
Korraldajatele oli selle aasta laager kahtlemata üks keerulisemaid: esiteks juba osalejate suure arvu poolest (kõiki laagrisolijaid oli kokku 230!) ning samuti tõi Eesti-Soome ühislaagri korraldamine juurde mitmeid tavapärasest erinevaid ülesandeid (tõlkimise organiseerimine, rahvuserinevuste ja traditsioonide sobitamine jpm). Kuid ühiselt koos tegutsedes saab ikka kõik tehtud. Pealegi oli suurel laagril ka oma positiivne pool – inimesi oli rohkem ja nende hulgas siis ka erinevate tegevuste eest vastutajaid rohkem, mistõttu oli võimalik osa koormast ka teistele jagada või siis hoopis midagi uut ja huvitavat lisada. Omamoodi põnev oli ka võrrelda, kuivõrd erinevad me oma tavades ja traditsioonides oleme. Nii näiteks on Eesti rajaleidjatel kombeks lipu heiskamisel laulda rajaleidjate hümni, kuid soomlastel on vastupidi eesmärgiks saavutada täielik vaikus. Selliseid heas mõttes vastandlikkust oli nii mõneski teises valdkonnas tunda. Soome rajaleidjate juhtidega vesteldes leidsime, et mitmed meie rajaleidjate tööd puudutavatest probleemidest on sarnased. Soome rajaleidjad ja nende juhid on aga muutuste osas tunduvalt julgemad kui eestlased ja nii on soomlased asunud oma rajaleidjate programmi reformima, nii et see vastaks enam tänapäeva laste vajadustele ja huvidele ning muudaks rajaleidjaks olemise kõigi laste jaoks põnevaks.
Kõige toredamad asjad minu elus... Minu enda jaoks oli kõige toredam osa laagrist see hea meeskonna- või õigemini sõbratunne, mis kõiki laagri korraldajaid sidus. Kõik suured asjad koosnevad väikestest osadest. Ükski suur võit ei tule ilma väikeste edusammudeta. Laagri õnnestunud läbiviimine sõltub eelkõige pisiasjadest: julgustav sõbrakäsi õlal hetkel, mil sa tunned end ebakindlalt; rõõmus abipakkumine just siis, kui tunned, et ei jõua kõike planeeritut parimal viisil ellu viia; valmidus igal hetkel oma osa täita, isegi kui ööpuhkus on jäänud liiga lühikeseks; kiire reageerimine ootamatutele olukordadele või lihtsalt soe naeratus juhuslikul kohtumisel. Need kõik on hetked ja olukorrad, mis üldreeglina jäävad märkamata, kuid ometi omavad määravat kaalu ürituse õnnestumises. Ja nagu Toomas kenasti väljendas, olid kõige toredamad hetked laagris öised ettevalmistused staabis järgmiseks päevaks, kus ühiselt tehti ära kõik vajalik ja vaatamata väsimusele tunti rõõmu ning visati nalja. Nii tore on teada ja tunda, et sinu kõrval on toetavad sõbrad. Aitäh kõigile!
In English