Kaks meest, kaksteist camporee'd, üks kirg

Camporee muutis elusid! Rajaleidjad muudavad elusid! Kaks meest, kes seda kõige paremini teavad, on Lars Gille ja Erik Henriksen. Nemad on Trans-Euroopa divisjoni (TED) rajaleidmise algatajad, osaledes TEDi kõige esimesel camporee’l, mis toimus 1971. aastal Rootsis Västergängis toonase noortejuhi pastor Paul Sundqvisti juhtimisel. Need kaks meest on käinud alates sellest ajast igal camporee’l – kõigil kaheteistkümnel.

Paljud pensionile jäänud inimesed peavad puhkuseks aega suvilas või mägionnis, mitte telgis ja magamiskotis laagris koos paljud kärarikaste, energiast pakatavate ja väsitavate rajaleidjatega. Aga mitte nemad. Nemad saavad siit energiat.

Henriksen armastab olla värskes õhus, veeta koos sõpradega aega laagrilõkke ääres ja talle meeldib rääkida noore põlvkonnaga Jeesuse armastusest – see hoiab teda liikvel.

„Ma arvan, et see hoiab mind elus, kui ma suhtlen noortega,” ütleb ta laia naeratuse saatel. Ta jagab oma oskusi ja suurt hulka teadmisi, mida on aastate jooksul kogenud, ja õpib uuelt põlvkonnalt uusi asju. Olles 72-aastane, ei anna ta alla, vaid juhib Taanis Roskides kohalikku rajaleidjate klubi ning plaanib osa võtta ka 2023. aasta camporee’st, mis toimub Lätis.

Pastor Gille märkis, et kuigi camporee osalejate arv on 1971. aasta 600-st kasvanud pea 4000-ni täna, on põimõtted siiski samad. „Noortega töötamine on minu jaoks viis näha, kuidas nende elu muutub... Kõige fantastilisem on nende laagrite ajal olnud see, kui inimesed on võtnud vastu otsuse anda oma elu Kristusele.” Ka praegu muudab see, kui ta näeb rajaleidjate ristimist, teda veidi emotsionaalseks.

„Ma ei ole rajaleidmise tööd lõpetanud,” ütles Gille. „Igas koguduses, kus ma olen teeninud, olen alati olnud ka rajaleidmise töös ja kui selles kohas ei olnud veel oma klubi, siis ma lõin selle.”

Pastor Gillel on väga selge motivatsioon. „See on osa koguduse misjonitööst,” sõnas ta, märkides, et klubisse on alati tulnud lapsi ka väljastpoolt koguduse ringkonda.

„Rajaleidjatega saadud kogemused kestavad pikka aega,” ütles Henriksen. „Sa ei unusta seda, sa hoiad seda alal kogu oma elu.” Tema on oma elus näinud mitu põlvkonda lapsi kasvamas rajaleidjate juhtideks ja jätkamas rajaleidmise traditsiooni.

Need kaks meest olid viimased, kes jäid seisma, kui TEDi rajaleidjate juht tegi kuulajaskonna seas küsitluse, kes on kui paljudel camporee’del osalenud. Seejärel saadeti nad marulise aplausi saatel lavale, kus neile anti eriline rinnanõel, tähistades nende aastakümneid isetus teenimises.

Vaadates seda suurt küüni, täis rajaleidjaid, nägid rajaleidjate juhid, vabatahtlikud ja tulevased juhid, et rajaleidjate töö Euroopas on heades kätes.