Ajastute armastuslaul

Kui me vaid teaksime, kuidas Piibel armastusest räägib! 

Saalomoni laul, sageli nimetatakse seda Ülemlauluks, on poeetiline armastuslaul, mis ülistab abielu ja seksuaalsust. Meie kui vastabiellunute silmis, kes on abielus olnud vaid paar kuud, on Ülemlaul saanud uue tähenduse. Ja sel on oma sõnum ka vallalistele.

Aeg ja koht

Juudi kultuuris peetakse Ülemlaulu kõige hinnalisemaks ja olulisemaks raamatuks. Sageli loetakse seda täies mahus puhul, kui perekonnale tahetakse näidata inimarmastuse ja seksuaalsuse positiivset vaadet. See laul räägib seksuaalsusest kui hõrgust naudingust, Jumala imelisest kingitusest, mida abielult oodata.

Ülemlaul joonistab meile intiimsuse eri külgi, kaasa arvatud emotsionaalse, vaimse, füüsilise ja vaimuliku külje. See kirjeldab inimese seksuaalsust terviklikul moel, nii nagu Jumal selle loomisel kavandas, tõmmates ühendusjooni Eedeni aia ja Ülemlaulu vahele.

Vastupidiselt paljude arvamusele ei ole see raamat allegooriline või sümboolne, vaid tegelik laul, mille Saalomon kirjutas oma abielu alguses. See kiri peegeldab päris ajalugu, mis on talletatud 1. Kuningate 3:1 kuni 9:1. Kuningas Saalomon abiellus vaarao tütrega ja elas umbes 20 aastat monogaamses abielus. Sõna kuninganna (Ül 6:9) kasutati vaid nende kuningannade kohta, kes ei olnud juudi soost, see rõhutab asjaolu, et Saalomoni pruut oli ainuke, vastupidiselt paljude teiste rahvaste mitmenaisepidamisele.¹

Kes on see tütar? Tekstianalüüs näitab võimalikke ühenduslülisid: Abisag, suunemlanna, kes hoolitses kuningas Taaveti eest tema viimseil päevil ja/või vaarao tütar, kes oli sündinud ühel vaarao ekspeditsioonidel Põhja-Palestiinasse.² Suulamlanna nimi laulus tähendab proua Saalomoni, Egiptuses öeldi selle kohta ka suunemlanna. Kuninglike vankrite mainimine (s 12) koos sellega, et laul peegeldab Egiptuse Saalomoni-aegset armastusluulet, kinnitab raamatu ajaloolisi tugesid. Laulu luksuslik ja lilleline taust, ühenduslülid Koguja raamatuga, Saalomoni kui kuninga mainimine ja selle raamatu suhe Saalomoni õpetussõnadega kinnitavad seda samuti.

Ülemlaul kirjeldab protsessi, mis saab alguse kohtamisest, kihlumisest pulmaööni, aga ka abielu küpsemist. Raamatu sisu võib kokku võtta järgmiselt:³

• vastastikune armastus (kohtamine): 1:2–2:7
• kihlus ja unenägu kadunud ning leitud olemisest: 2:8–3:5
• pulmarong ja ülistamine: 3:6–4:7
• pulmaöö: 4:8–5:1
• abielukonflikt, otsustamine ja unenägu leitud ning kadunud olemisest: 5:2–6:10
• abielu küpsemine: 6:11–8:4
• vastastikune armastus (armastuse tähenduse sõnastamine): 8:5–14

Paljudele on Ülemlaulus kirjeldatud seksuaalsuhe ebamugav lugemine ja nad eelistavad seda tõlgendada allegooriliselt, kuid laul keskendub selgesõnaliselt seksuaalsuse ülistamisele ja nautimisele abielus. Ülemlaul valgustab seksuaalsuse eri aspekte, mille kogudus tänapäeval tagaplaanile jätab.

Algus

Alustekst on: “Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele! Sest armastus on tugev nagu surm, armukadedus julm nagu surmavald. Selle lõõsk on tulelõõsk, selle leegid Issanda leegid.“ (Ül 8:6) Armastus pärineb Jumalalt. Tema lõi leegi, mis selle noore paari vahel süttis. Tema on see, kes loob ja taasloob armastuse leeki tänapäeva abielupaaride vahel. See Jumala armastuse leegi loomine ja alalhoidmine on midagi, mille pärast me oma abielus palvetame.

Saatanal on palju lõkse, millega hävitada meie võimekust armastada. Me võime olla palju kogenud ja olla hirmunud ohtude pärast, mis ähvardavad lõhkuda meie armastuse teineteise vastu. Kuid Jumala armastuse leek on midagi enamat kui rahuldav vastutegutsemine nende pettuste vastu. Kui kogeme Jumala armastuse leeki, siis meie armastus teineteise vastu mitte üksnes ei süvene, vaid me mõistame rohkem armastust, mida Jumal igaühe meie suhes osutab.

Laulu keskel innustab Jumal armastajaid: „Ma tulen oma rohuaeda, mu õeke, mu pruut! Ma nopin oma mürri ja palsamit, ma söön oma kärgi ja mett, ma joon oma veini ja piima. Sööge, sõbrad, jooge, ja joobuge armastusest!“ (Ül 5:1) See jumalik õnnistus kannab sõnumit Jumala kesksest rollist abielus ja rõõmust abielus, intiimsest ühendusest ja seksuaalsuhtest. Jumal pani aluse esimesele abielule Eedenis, Ta õnnistab abielu ka praegu ja tunneb sellest rõõmu.

Poolehoid

Saalomoni laul ülistab suhete arenemist algusest lõpuni. Laulus järgitakse wasf’i (araabiakeelne sõna, mida kasutatakse teise inimese küllusliku kiitmise kohta) põhimõtteid, mille järgi kiidetakse armastatu võlu, kasutades nii sõna-sõnalisi kui ka sümboolseid tähendusi.

Peigmeest on kiidetud kaks korda (Ül 3:6–11; 5:9–6:3) ja pruuti neli korda (Ül 4:1–7, 8–15; 6:4–10; 6:11–7:10). See laul annab meile võimaluse vaadata intiimsuse kasvamisele ja arenemisele. Kihlumise järel teadvustavad noored oma pühendumist teineteisele („Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale“ Ül 2:16) ja soovi seksuaalsuhte järele. Pulmaöö läheneb ja möödub ning selle kestel väljendatakse ülimat seksuaalset ühtsust. Saalomon ülistab oma abikaasa keha ja naine oma mehe oma.

Poolehoid, intiimsus ja suhe on mõisted, mis läbivad kogu raamatut. Jumala plaanis oligi see, et me imetleksime oma abikaasa imesid ja ilu. Pulmaööl Jumal õnnistab seda paari, kutsudes neid üles nautima oma intiimset ühendust (Ül 5:1). Seks on küll vajalik soo jätkamise jaoks, kuid siin on tähelepanu naudingul ja rõõmul seksuaalsest lähedusest, mille piires määratletakse piibellik hetero­seksuaalne abielu.

Haavatavus

Ülemlaulus ülistatakse seksi ja osa sellest ülistusest on mähitud haavatavuse tundesse. Haavatavus on oluline kõigis suhetes, eriti abielusuhtes. Vajaduste, ihade ja piiride väljendus on väga oluline, et suhe saaks tervislikult kasvada ja areneda. Kui Saalomon ja suunemlanna oma suhtes kasvavad (Ül 1:2–2:7), väljendavad nad lähedust ja iha, pidades samal ajal kinni sellise intiimsuse väljendamise tervislikest piiridest. 

Raamatu lõpuosas on nende ihad täielikult rahuldatud ja seksuaalne piirang ei kuulu enam nende piiride hulka. Kuid piirid ja oma vajaduste väljendamine on siiski olulised, kui pruut räägib peigmehe ihast tema vastu (Ül 7:11). Ta räägib ka enda vajadustest ja soovidest, kui algatab ise seksuaalset lähedust ning otsib teda pingelisel ajal. Vastastikune soovide ja haavatavuse väljendamine hõlmavad austust, teineteise ülesehitamist ja teineteisele alistumist rõõmus.

Vastastikune haavatavus on üks Ülemlaulu aspekte abikaasade-vahelise võrdsuse väljendamisel. Abielusuhtes ei ole kohta hierarhial. Mõlemad on avatud ja ligipääsetavad, mõlemad on aktiivsed ja algatajad, mõlemad on teenijad ja teenitavad. Ülemlaulus on märkimisväärne vastand 1. Moosese 3. peatüki needusele: siin kasutatakse harvakasutatavat heebrea sõna mehe iha kohta naise järele 
(Ül 7:11), mis täiendab naise iha oma mehe suhtes 1Ms 3:16. Naine räägib rohkem kui tema abikaasa, kuid ta algatab ka sagedamini lähedust, peegeldades huvitavat sarnasust, aga ka erinevusi tänapäeva arusaamast sugudest ja abielusuhetest.

Rõõmustamine

Puhta seksuaalse läheduse agressiivne lammutamine saab hoogu tänapäeva ilmalikust meediast, kohtingukultuurist ja ahistamisest ning kuritarvitamisest. Kuid on palju viise, kuidas Saalomoni laul aitab taastada intiimsuse väärtust ja selle tähistamist, mida saatan ja ühiskond soovivad hävitada. Kogu raamatus on seksuaalne ühendus, mida paar ootab ja seejärel abielus kogeb, suur rõõmu allikas. Piibellik rõõm seksist erineb radikaalselt sellest, kuidas me koguduses väldime sel teemal rääkimist. Seks on püha. Seks on võimas. Seks ühendab. Seks on rõõmus isetuse kingitus, millega teineteisele rõõmu pakkuda, rõõmus kingitus, mida armastajad saavad vastastikku jagada.

Kuigi ühiskonnad ja isegi religioonid halvustavad seksi väärtust ja tähendust, julgustab Jumal oma rahvast elama viisil, mis kinnitab selle erutust ja taastab selle ilu. Seks ja intiimsus, kui sellest rõõmu tunda, laevad perekonna ühtsusega, mis võib peegeldada maailmale Jumala iseloomu. See, kui tunneme intiimsusest rõõmu igal puhtal ja ilusal moel, annab meile jõudu kutsuda teisi Jumala juurde selle kaudu, et nad imetlevad armastuse andi, mida abikaasad teineteise suhtes ja perekonnas jagavad. Nagu Saalomon laulu lõpuosas kokkuvõtlikult sedastab, peegeldavad armastus ja intiimsus Jahve enda leeki (Ül 8:6). Jumal, selle leegi allikas, hoiab seda meie hinges põlemas, kui me palume, ja see on veelgi suurem põhjus rõõmustamiseks!

Leegi õhutamine

Mis siis, kui sa oled vallaline? Kas mõtled: mis on sel raamatul minuga asja? Meie näeme kolme õppetundi, kuidas see raamat on väärtuslik.

Esiteks, Jumal soovib sulle alati puhtust. Kui sa soovid abielluda, siis enese hoidmine Jumala määratud armastuseks kellegagi on äärmiselt oluline. Kui sind on kuritarvitatud või rünnatud, kui sa oled teinud vigu või visanud Jumala kingituse ära, siis Tema andestus ja tervistamine võib taastada selle, mis on patu tõttu kannatada saanud.

Teiseks, kui sa oled suhtes, otsi läheduse väljendamist kõigil tasanditel (emotsionaalne, vaimne, füüsiline ja vaimulik), sest nii kasvavad tervislikud suhted. Kui oled kohtamise faasis, hoia tervislikke piire, et kaitsta Jumala andi, seksi, abiellumiseni.

Kolmandaks, isiklik pühendumine Jumalale edendab igaühe tulevikku. Kui selles tulevikus on abielu, siis edendab juba sinu praegune pühendumine sinu tuleviku-abielu ühtsust. Intiimsus edeneb siis, kui seda väljendatakse tõelises vabaduses pühenduda. Praegu, kui hoiad Jumala andi, võid vaadata tulevikku, mil saad rõõmustada abielu-intiimsuse üle. Kristlike paaride puhtus võib olla õnnistuseks ka vallalistele sõpradele. Sinu eluviis võib olla vahend, kuidas jagada Jumala armastust sõpradele, kes võivad valesti kasutatud läheduse tõttu olla kogenud suurt valu. Jumal on iga inimese armastaja, Temast piisab, kui leiad lähedusest Temaga rõõmu.

Me oleme vastabiellunud ja Ülemlaulu lugemine on rikastanud meie abielu kui ka meie teekonda Jumalaga. Seks on Jumala kingitus ja Tema armastuse leek lööb lõkkele leegi mehe ja naise vahel, mõjutades kõiki eluvaldkondi. Lähedus kasvab ja särab, kui paar saab kinnitust teineteiselt ja teineteise täielikust haavatavusest. Seks ei ole piiratud soo jätkamisega ega ole see tabuteema, sellest tuleb tunda rõõmu, kui seda väljendatakse abikaasade vahel kogu selle jõus. Alates rõõmust, mida tuntakse teineteise lähedusest, kuni kireni ja abikaasa imede avastamiseni – Ülemlaul joonistab meile imelise pildi sellest, missuguseks Jumal seksi ja läheduse kujundas.

Olla “üks liha“ viitab tavaliselt liidule, mis Jumalal on jumaluses, ja armastusele, mille järele Ta igatseb suhtes inimestega. Mida lähedasem ja hinnalisem on abikaasade seksuaalne lähedus, seda sügavamaid arusaamu saavad nad oma Päästja armastusest, sest nende inimliku armastuse leek annab neile aimu taevase Armastuse leegist!⁴

Bill ja Rahel Wells abiellusid 2017. aastal. Bill on lõpetanud seminari, Rahel on Andrewsi ülikooli abiprofessor. 

1. Lisaks sellele kasutab Saalomon sõna on, mitte fraasi mul on, viidates sellega teistele naistele, kes ei kuulu talle mitte mingil moel. Ta nimetan suunemlannat üheksainsaks 6:9. Loe ka The Song of Solomon (Tyndale Old Testament Commentaries 17; Downers Grove, Ill.: Intervarsity, 1984), 148; Erick Mendieta, “Solomon on Monogamy: Is Song 6:8-9 Really Speaking About Solomon’s Harem?” (Andrews University’s Celebration of Research; Berrien Springs, Mich., 8. november 2012).
2. Vaarao Siamun oli vaarao Saalomoni valitsuse ajal ja tal oli Palestiinaga palju kokkupuutepunkte. Näiteks andis ta Geseri linna oma tütrele kaasavaraks (1Kn 9:16) ja ehitas endale Egiptusesse templi kaanani jumalannale. Lisaks sellele nimetati tema sohilapsi siiski vaarao tütardeks ja see selgitab, miks ei mainita Ülemlaulus kordagi suunemlanna isa, küll aga mainitakse tema ema. Loe ka Richard M. Davidson, “Song of Songs” Andrews Bible Commentary (Berrien Springs, MI: Andrews University Press).
3. Richard M. Davidson, “The Literary Structure of the Song of Songs Redivivus”, Journal of the Adventist Theological Society 14 (2003): 44-65.
4. Richard M. Davidson, Flame of Yahweh: Sexuality in the Old Testament (Peabody, Mass.: Hendrickson, 2007), lk 545-632.