Alustan sellest, kuidas mina Kompassi meeskonda sattusin. See oli ühel talvisel reede õhtul umbes kaks aastat tagasi, kui istusin elutoas diivanil ja mõtisklesin. Töönädal oli läbi saanud ja terve pikk nädalavahetus ees, aga millegipärast oli hinges tühjus. Mõtlesin oma missiooni ja kutsumuse peale ja sellele, mida olulist võiksin mina oma eluga ära teha. Kui oma mõtteid abikaasaga jagasin, siis ta ütles, et tema teab: on üks teema, millest rääkides ma alati elavnen ja silmanurk kipub niiskeks minema – see on mu usk. Ja sel hetkel oli see minu jaoks nii selge: see ongi see, millesse ma soovin oma aega rohkem panustada.
Mõne aja pärast läksime koos Tallinna I koguduse noortelõunale, kus Liisu tutvustas meile koguduse rajamise ideed. Kuna Jumal oli mind juba selleks ette valmistanud, tundus see loogilise sammuna, mida järgmiseks astuda. Siis liitusin Kompassi tuumikgrupiga (muidugi tol hetkel me veel ei teadnud, et meie nimi saab olema Kompass) ning mõne kuu pärast liitus ka Urmo. Praegu oleme mõlemad Kompassi koguduses leidnud oma koha. Mina täidan sekretäri ülesandeid, tegelen kirjandustöö ja lastetööga ning Urmo aitab kaasa tehnikatiimis – slaidide ja heliga. Naudime igal laupäeval sõpradega kohtumist ning ühisüritusi. Tunnen, kuidas see ühistegemine aitab mul aina rohkem kasvada. Kui varem ikka esmalt paistis silma, mis on halvasti ja oli tahtmine kritiseerida, siis ise asja sees olles on kritiseerimine palju raskem tulema. Sest kus viga näha, seal tuleb seda ise parandama hakata. Samamoodi olen selle grupi inimestega rohkem kokku kasvanud. Ja loodan et me kasvame ja areneme koos aina rohkem Jeesuse sarnaseks.
Detsembrikuu on Kompassi koguduse jaoks olnud üpriski tegus.
1. detsembril saime kokku, et pidada aastalõpupidu Järveotsa gümnaasiumis. Inimesi oli kokku tulnud kolmest erinevast kogudusest: Tallinna I kogudusest ehk emakogudusest ja kahest tütarkogudusest: Kompassi kogudusest ja Tallinna rahvusvahelisest kogudusegrupist. Justkui terve pere oli kokku saanud. Koos sai istuda ühise laua ümber ja maitsta head-paremat, mida igaüks oli lauale toonud. Rahvusvahelise grupi liikmed olid valmistanud toite oma rahvusköögist ning muidugi ei puudunud mandariinid ja piparkoogid. Kompassi juhendamisel laulsime koos tuntud jõululaule. Täiskasvanutele oli Delfred ette valmistanud mõned seltskonnamängud, mis panid proovile osalejate näitlemisoskuse ning kiire taibu. Lastel oli tegevust meisterdamisega. Lisaks sai iga laps endale ka väikese jõulupaki. Tore oli koos olla ja kohata vanu sõpru, keda pole ammu näinud.
Meie teiseks projektiks jõulukuul oli kingakarbi kingituste projekt. Kompassiga korraldasime seda juba teist järjestikust aastat. Sel korral kogusime kingitusi Pirita vähekindlustatud perede lastele ning Tallinna ja Harjumaa autismiühingu lastele. Autismiühinguga tegime koostööd ka heategevusjooksu raames. Pirita lastele tõi jõuluvana kingid kohale 13. detsembril. Kompassi meeskond oli kohal, et koos laste ja nende peredega laulda jõululaule ja mängida seltskonnamänge. Lastel oli südames ootus, mis nad kingiks saavad, ning kingitegijatel oli südames põnevus: kes minu tehtud kingi saab ja kas talle võiks see kink meeldida. Rõõmu jagus mõlemale poolele, nii kingi saajatele kui ka kingi tegijatele. Lapsed tundusid üritust nautivat ning minul oli õhtul koju minnes soe tunne südames: saime jälle lastele veidi jõulurõõmu pakkuda. Jõulud ei seisne ju ainult kingitustes, vaid hoolimises. Kui meie tegevuse tulemusena inimesed tunnevad, et neist hoolitakse ja neid märgatakse, siis on meie tegevus korda läinud. Oleme saanud kingipakke ka Austria adventkoguduse liikmetelt, mida jagame Haiba lastekodu lastele. Jaanuaris plaanime tänuüritust kõigile, kes on kingakarbi kingituste projektis kaasa löönud ja aidanud lastele kinke teha. See on hea võimalus inimesi tundma õppida ning neid tänada.
22. detsembril toimus Mähe kirikus Kompassi ja Tallinna I koguduse noorte korraldatud jõulukontsert „Mida me tegelikult ootame?“. Rahvast oli kokku tulnud nii palju, et väike kirik sai puupüsti täis. Mõtisklesime teemal, mis see on, mida me jõuluajal ootame ja missuguseks me ise ootamise ajal muutuda võime. Esinejaid oli lisaks Kompassile ja Tallinna I kogudusele ka Tallinna III kogudusest ning rahvusvahelisest grupist. Pärast kontserti oli võimalus veel koos süüa ja juttu puhuda ning jõulusoove edasi anda. Ma arvan, et head tehes võidavad kõik: nii need, kes saavad, kui need, kes annavad. Palju väikesi ja suuri heategusid uude aastasse, kallid sõbrad!
In English