Viimastel aastatel on Adventist Review saanud kirju koguduseliikmetelt, kes küsivad, kas kristlastel on kohane jõule pidada. Meie Aeg toob lugejani artikli Ellen White´i mõtetest jõulude kohta, mis pakuvad nõu selle teema üle mõtlemisel. Artikli pani kokku Piibiuurimise Instituut, mis töötab Peakonverentsi juures.
I Mis on jõulud?
„Jõulud on teel,“ kõlab üle kogu maa, idast läände ja põhjast lõunasse. Nii noorte kui vanuselt küpsete ja ka eakate jaoks on see rõõmustamise aeg, õnnelikkuse aeg. Kuid mis on jõulud, et see peaks nii palju tähelepanu nõudma? See päev on aastasadu väga oluline olnud. Uskmatu ja usklik maailm on üheskoos selle päeva omaks võtnud ajana, mil Kristus sündis. Kui maailm seda päeva tähistab, ei näita ta mingit austust üles Kristuse suhtes. Nad keelduvad Teda oma Päästjana tunnistamast ega austa Teda tahtmisega olla sõnakuulelik ja teenida. Nad eelistavad tähistada seda päeva, kuid mitte seda isikut, Jeesust Kristust, kelle pärast seda päeva peetakse.
II Kristuse sünnipäev on teadmata
25. detsembrit peetakse Jeesuse Kristuse sündimise päevaks; sellest kinnipidamine on muutunud tavaks ja populaarseks. Kuid ei ole mingit kindlust, et me tähistame meie Päästja õiget sündimise päeva. Ajalugu ei anna selle koha pealt mingit kindlust. Piibel ei ütle meile täpset aega. Kui Issand oleks seda teadmist meie päästmise jaoks vajalikuks pidanud, oleks Ta rääkinud sellest oma prohvetite ja apostlite vahendusel, et me kõik võiksime selle kohta teada...
25. detsember ei ole looritatud jumaliku pühadusega ja Jumalale ei valmista heameelt, kui miski, mis puudutab inimese pääsemist ohvri kaudu, mis nende eest on toodud, on nii kahetsusväärselt kaugele viidud oma algsest kujust. Kristus peaks olema meie peamine eesmärk, kuid jõulude ajal on kogu tähelepanu viidud surelikule inimesele, kelle patune, vigane iseloom on teinud vajalikuks, et Jumal on pidanud maailma tulema.
III Lihakssaamise imeline teema
Taevaste valitseja Jeesus, taeva Kuningas pani oma kuninglikkuse kõrvale, jättis oma trooni ja au, oma kõrged seadused ja tuli meie maailma, toomaks langenud inimesele, kes on moraalist kaugele läinud ja patust läbi imbunud, jumalikku abi. Ta riietas oma jumalikkuse inimlikkusega, et Ta ulatuks inimliku häda ja viletsuse sügavustesse, kust Ta saaks langenud inimese üles tõsta. Võttes enesele inimese loomuse, tõstis Ta inimlikkuse Jumala moraali-väärtuste skaalale. Need suurepärased mõtted on peaaegu liiga kõrged, liiga sügavad, liiga lõplikud meie piiratud mõistuse jaoks.
IV Kingituste hooaeg Jumala pärast
Vanemad peaksid neid mõtteid oma lastele edasi andma ja juhendama neid kohustuste osas Jumala ees – mitte üksteise ees, et austada ja ülistada üksteist kingituste ja annetustega. Vaid nad peaksid õpetama, et Jeesus on maailma Lunastaja, meie mõtteaine, et Tema töö on peamine teema, millele peaksime keskenduma; et nad tooksid oma anded ja kingitused Temale. Nagu tegid targad mehed ja karjased.
V Rõõmustamise päev
Kui detsembri kahekümne viiendat päeva tähistatakse kui Kristuse sündimise päeva, kui lapsi on õpetatud eeskuju ja juhtnööridega, et see oli tõesti õnne ja rõõmu päev, leiad sa, et see on teema, millest on raske jõulude ajal mööda vaadata, võib see teenida väga heal eesmärgil. Noortega peaks väga ettevaatlikult ümber käima. Neid ei tohiks jõulude ajal omapead jätta, et nad leiaksid endale tühiseid rõõme ja naudinguid, mis on nende vaimulikkusele kahjulikud. Vanemad saavad seda kontrollida, juhtides noorte tähelepanu ja mõtted Jumalale. Tema tööle ja hingede päästmisele.
VI Ärge jätke lapsi tähelepanuta
Enese tagaplaanile asetamine ja eneseohverdus oli Tema elu mõte. Las see märgistab ka meid, kes tunnistame armastavat Jeesust, sest Temas on meie igavese elu lootus. Noorte lõbujanu ei peaks mitte rangete reeglitega maha suruma, vaid vanemliku tarkusega juhtima. Nende soovi kingitusi teha võib suunata pühale tööle kaasinimeste heaks, et nemadki saaksid teada suurest tööst, mida Kristus siia maailma tuli tegema.
Noori ei saa muuta sama vaoshoitud ja kaalukateks, kui on eakad. Kui patused lõbustused on halvad, nagu nad peaksidki olema, las vanemad, õpetajad ja noorte järelvaatajad pakuvad neile selle asemel süütuid rõõme, mis ei riku ega madalda nende moraali. Ära suru noori maha rangete reeglitega ja piirangutega, mis tekitab neis mahasurutu tunde ja kiirustab neid takka hävingu radadele minema. Kindla, heatahtliku ja taktitundelise juhendamisega hoia piirid paigas, kontrollides nende eesmärke, siiski hellalt, targalt, armastavalt, et nad saavad aru, et sinu peamine eesmärk on nende heaolu.
VII Igaviku sümbol
Jõulude ajal, mis varsti tuleb, ärgu vanemad võtku seisukohta, et kirikusse astetatud igihaljas puu on patt; sest see võib olla suureks õnnistuseks. Hoidke laste silme ees heasoovlikkust. Kokkusaamiste eesmärgiks ei tohiks olla pelk lõbujanu. Meie seas on mõned, kes muudavad pühade aja hooletuks kergluseks, ja neid, kelle meeled ei ole jumaliku mõju jaoks avatud, teiste jaoks on pühad kõrge väärtusega aeg.
Jõulud on teel. Olgu teil kõigil tarkust teha sellest imeline aeg. Las vanemad koguduseliikmed ühendavad oma südame ja meeled oma lastega sellel heal koosolemise ja kingituste ajal. Püsigu igaühel meeles Jumala töö. Sõnum Tema tööst ei levi kaugele ilma sinu abita. Las kingitused, mida te teete tavaliselt üksteisele, rikastavad Issanda varaaita...
Pange oma koguduses annetused ja kingitused jõulupuu alla. Las see igihaljas puu, sümbolina igavikust, esindab meie jaoks Jumala püha tööd meie heaks; ja las meie armastav süda töötab eesmärgiga päästa hingi, kes on veel pimeduses.
Olgu teie teod kooskõlas Jumalaga. Mingu need jõulud taevaraamatusse kirja kui jõulud, mida enne ei ole nähtud, sest Jumala töö jaoks ja kuningriigi ülesehitamiseks on palju antud. - Review and HeraId, 1884/9. detsember.
VIII Pühadekingituste vahetamine
Pühadeaeg läheneb suure kiirusega ja sel ajal valmistutakse kingitusi ostma ning vanad ja noored uurivad, mida nad saaksid oma sõpradele südamliku meelespidamise märgina kinkida. On väga meeldiv kingitusi saada, ükskõik kui väiksed need on, kui kingitus tuleb kelleltki, keda armastame. See on kinnitus, et meid ei ole unustatud ja tundub, et see toob inimesi meile veidi lähemale.
IX Muusika ja Jumala ülistamine
Vennad ja õed, kui te üksteiselt kingitusi vastu võtate, tahaksin teile meelde tuletada meie taevast Sõpra: ärge unustage Teda. Kas see ei valmista Talle heameelt, kui näitame, et ei ole Teda unustanud? Jeesus, elu Prints, andis kõik, et tuua pääste meie käeulatusse...
Me saame kõik õnnistused Kristuse kaudu. Kas me ei peaks tänutähe ja armastuse väljendina jagama kõike oma taevase Heategijaga? Tulge, õed ja vennad, tulge koos oma lastega, isegi beebidega oma kätel, ja tooge Jumalale tänu ja andeid vastavalt oma võimalustele. Laske oma südamel heliseda Tema jaoks ja kiitke Teda oma huultega.
X Ärge unustage Jumalat
Kui ma innustan teid tooma kõik annid esmalt Jumalale, ei mõista ma hukka jõulude ajal ja aastavahetusel üksteisele kingituste tegemist. On õige, kui me rikastame üksteist, kinnitades sõpradele oma armastust ja meelespidamist, kui me kõige selle juures ei unusta Jumalat, oma parimat Sõpra. Me peaksime oma kingid tegema nii, et see tõestaks nende saajaile tõelist elu ja edu.
In English