Nädalavahetuse märgilaagrist Soomes
Avaldatud 10.10.2018
Oktoobri esimesel nädalavahetusel käisid Tallinna rajaleidjad Soomes Nuuksio rahvuspargis matkatarkuse märgilaagris. Laagri mõte kasvas välja sellest, kui Allan Randlepp käis suvel oma perega samas rahvuspargis ja tema lapsed soovisid sinna tagasi matkale minna. „Suvel me kahjuks matkaradadele ei jõudnud, aga mõtlesime, et see on äge koht ja tahaksime tulla siia märke tegema,” ütles Allan. Nii innustasidki Allani tütar Epp ja Tallinna rajaleidjate klubisse kuuluv Mia konkreetseid kuupäevi paika panema ja tegevusplaani välja mõtlema.
Allani sõnul oli laagril mitu eesmärki: tuletada meelde lõkketegemise, laagripaiga ettevalmistamise ja telkimise kohta käivaid teadmisi ning matkata. „Lapsed pidid ise lõket tegema, ise menüü koostama ja kaks päeva süüa tegema.” Mairo Tutki juhendamisel tehti ka kaljuronimist, ent selle eesmärk ei olnud täita märgi nõudeid, vaid atraktsiooni mõttes ära proovida. Üheskoos tehti ka sauna ja käidi ujumas.
Allani jaoks oli sellise märgimatka korraldamine esimene kogemus. „Olen kunagi aastaid tagasi Tallinna rajaleidjatega teinud kaasa matkalaagri Nõval, kuid siis ma nendesse märkidesse ei süvenenud. Selline põhjalikuma ettevalmistusega matk, kus on kolm meeskonda ja igaüks ise teeb oma menüü ja ise süüa, oli esmakordne. Sain palju targemaks,” rääkis Allan.
Plusspoole pealt tõi Allan välja hästi sujunud logistika ja matka korralduse. „See oli matka korraldatele – minule, Epule, Miale – uus teema: kuidas panna lapsed nii tegema, et nad õpiksid, et ei peaks kõike neile ette tegema. Ka ülistuse ja vaimuliku osaga jäin esimese korra kohta väga rahule.”
Laagrilised olid jagatud kolme meeskonda. Iga meeskond pidi ette valmistama vaimuliku osa, kus pidi olema Piibli kirjaoht, loodusega seotud vaimulik mõte, mis on märgi nõue, tunnistused ja aruteluküsimused. „Minu arvates said kõik sellega kenasti hakkama. Enne laagrit lapsed väga ei jõudnud tegeleda selle osa ettevalmistusega, laevas istusid nad tiimidega maha ja juhendajate abiga sai kõik kenasti tehtud.”
Miinuspoole peale märgib Allan selle, et laagrisse ei olnud valitud laulujuhti. „Nässuminemise kohad on tegelikult kõige paremad õppimise kohad. Kui kõik väga ludinal läheb, siis tundub, et kõik läheb iseenesest.”
Matkatarkuste laagrile tagasi vaadates sõnas Allan, et lapsed olid väga tublid. Kokku osales laagris 9 last ja 5 juhendajat. „Ilmaga meil vedas, oli super-super ilm, see on tänu Taevaisale; ilmateade meile nii ilusat ilma ei lubanud. Me ei saanud tilkagi vihma, oli kaks päeva ilusat päikesepaistelist sügisilma.”
„Kui Lõuna-Eesti rahval on tahtmine ka midagi sellist teha, siis olen nõus uuesti minema. See oli vahva.”