23.-24. mail tähistas Pärnu Adventkogudus oma 100. aastapäeva. Säärane juubel on väärt suurejoonelist tähistamist ning seda see ka oli. Erinevat muusikat ja sõna jätkus kolme koosoleku jagu.
Aastapäeva avas pidulikult reedeõhtune ülistuskoosolek, kus esines D-duur. Kellel vähegi tahtmist ja võimalust oli, võis nautida kaunist muusikat ja tänada ning kiita Taevaisa kõige hea ja ilusa eest, mida Ta meile kinkinud on. Kõlasid laulud nii eesti kui ka inglise keeles. Lühikese mõtisklusega kosutas kuulajaid ka Ivo Käsk. Kuna õhtu oli ilus, võisid soovijad veel pärast kontserti Pärnu linnas ja rannaski jalutada ja päikeseloojangut nautida.
Hingamispäeva avas õppetkitund, mis erinevalt tavapärasest ei toimunud gruppides, vaid ühiselt suures saalis. Õppetükitunni alguses laulis D-duur hommikuseks äratuseks laulu „Olen nii rõõmus...“. Õppetükki võttis läbi Heino Lukk.
Hommikusel jumalateenistusel kõlas laule erinevate ansamblite, solistide ja ühendkoori esituses. Hommikused ja õhtused sõnavõtud ning Tõnu Jugari jutlus olid kantud aastapäeva motost: „Meil on see lootus!“. Meenutati ja pandi südamele, et me oma lootust ei unustaks ega ainult enesele ei hoiaks, vaid innukalt jagaks. Liidu esimees avas ka ametlikult Pärnu kogudusele aastapäevaks kingitud uue elektriklaveri.
Lõunavaheajal söödi ühiselt lõunat, vesteldi vanade tuttavate ja sõpradega ning harjutati õhtuseks kontserdiks. Kel harjutada vaja polnud, sai nautida ka päikesepaistelist Pärnu linna selle ilusate parkidega.
Õhtune kontsertjumalateenistus oli võimsaks lõpetuseks aastapäeva pidustustele. Kõlasid võimsad laulud ühendkoori esituses ja ka kenad ansamblid. Pärnu kirik oli rahvast täis nagu ta juba ammu pole olnud ning vennalikku ühtsustunnet õhkus kogu saalist. Kõige tipuks kõlas koori ja rahva ühises hõiskamises koguduse hümn „Meil on see lootus...“.
In English