Tänavuses pillilaagris õpiti uut repertuaari ja anti kolm kontserti

Augusti teisel nädalal, 7. kuni 11. augustini toimus Põltsamaal järjekorras kuues pillilaager. Osalejaid oli ka Lätist ja Leedust. Laagri repertuaar oli lastele täiesti uus, õpitud paladega anti kokku kolm kontserti ning esineti Põltsamaa adventkoguduse 100. aastapäeva kontserdil.

Laste- ja noorteorkestri dirigent Raeli Florea võttis laagri kokku sõnadega, et lapsed on nõus tegema tööd. „Rein [Kalmus] ütles pärast reedest proovi, et orkester kõlab väga ilusasti ja puhtalt. Kui juba Rein midagi niisugust ütleb, siis see on ikka kvaliteet,” rääkis Raeli ja lisas, et lapsed teavad: tee tööd, siis tuleb ka armastus. Orkestri juht Hans Soosaar lisas, et lastele laager meeldis, ja meenutas, et ka esimesed kaks laagrit olid Põltsamaal. Laagri erinevusena võrreldes möödunud aastate laagriga tõi ta esile tõiga, et pea kogu repertuaar tuli ühe laagriga omandada. Kuigi see oli raske, said lapsed kenasti hakkama.

Laste- ja noorteorkestris mängivad koos nii muusikakeskkooli kui ka lastemuusikakoolide pilliõppijad. Raeli sõnul on lastemuusikakooli pillimängijad väga töötahtelised ning harjutavad kõvasti, et orkester paremini kõlaks. „Iga aastaga orkestri tase tõuseb. Ja lapsed olid nõus mängima ka tehniliselt keerulisi palu. Lastele meeldib koosmäng; koosmäng on ütlemata tore; ja kui sul on paremad oskused, siis sa saad iseendaga paremini hakkama ja sa oled üks orkestrist,” jutustas Raeli.

Pillilaager on igal aastal laste jaoks suures osas töölaager, harjutatakse kuus-seitse tundi päevas. Kui möödunud aastal oli eesmärgiks anda välja oma heliplaat, siis tänavu anti kontsert Jääaja keskuses, Põltsamaa adventkiriku õuel ja Põltsamaa Roosisaarel. „Laager töötas kuus-seitse tundi päevas, pillirühmad harjutasid paralleelselt omaette. Meil oli täiesti uus programm ja kõike ei jõudnudki ära õppida. Jõudsime omandada optimaalse, mis teeb lastele rõõmu,” kirjeldas Raeli õppimise protsessi.

Küünlavalgusõhtu kiriku aias püsti pandud telgis oli mõeldud üllatusena. Teeküünaldest tehti risti kuju, mängijatel oli puldivalgustus, et näeks hämaras nooti lugeda. Et mitte ainult iseendale mängida, tegi Hans ettepaneku kutsuda kuulajaid ka ümberkaudsetest majadest. „Me lihtsalt ei tule kokku, meil on väljund, et kuskil mängida. Kui lapsed on palad selgeks õppinud, siis neile väga meeldib mängida,” ütles Raeli.

Sel korral tuli Raeli sõnul orkestri esinemistele palju tagasisidet. „Kui koor ja orkester esinevad koos, siis on inimestel teistmoodi kuulamine kui siis, kui nad mängivad eraldi. Üks inimene ütles, et laste esinemine aastapäeva kontserdil meeldis talle väga. Oleme kuue aastaga kokku kasvanud, orkester on saavutanud oma kõla.”

Kuue orkestrilaagriga on osa lapsi ka päris pikaks sirgunud, nagu täheldas Lätist tulnud orkestrisõber. Siiski lisandub orkestriga ikka ka väiksemaid, uusi lapsi, kes on oma muusikakooliõpinguid alustanud orkestri tegutsemisaastate jooksul. Põltsamaalt pärit 10-aastane Maiu on viiulit õppinud kaks aastat, nüüd oli ta esimest korda pillilaagris. „Laager oli tore. Mulle meeldis selle juures kõige rohkem see, et saime koos mängida ja et laagris oli palju sõpru,” ütles Maiu laagrile tagasi vaadates. Muusikakooliõpingute jooksul on ta ühe korra ka varem orkestris mänginud ja nüüd, pillilaagri nädala lõppedes ütles Maiu, et väga raske ei olnud. Maiu õpib muusikakoolis viiulit, mille valis põhjusel, et selle kõla meeldib talle pillidest enim. Kodus harjutamise ja uute esinemiste kohta orkestriga ütles Maiu, et harjutab hea meelega, kui on huvitavad lood, ja et osaleb kindlasti ka järgmise aasta pillilaagris.

Orkestri juht Hans kinnitas, et järgmisel aastal pillilaager kindlasti toimub. Vahepealsete esinemiste või kokkusaamiste kohta ei oska aga praegu midagi öelda. „Konkreetseid plaane praegu pole, üritame leida võimalust, et orkester saaks rohkem mängida. Mõned aastad tagasi tegime kontserdi sügisel, eelmisel aastal oli jõulude ajal kontsert,” sõnas Hans.

Orkestri möödunud tegemistele tagasi vaadates nendib Raeli: „Oleme kaks korda Lätis käinud, oleme käinud Soomes. Leedukad kutsusid meid Leetu, võiks tõesti minna, eesti lapsed ei ole Leedus ehk käinudki. Mitu korda on kutsutud ka Peterburgi.” Tuleviku osas sedastas Raeli, et laagrit ja orkestrit saab teha niikaua, kui on lapsed. „Kuni nad on nõus tulema ja tööd panustama – kuus-seitse tundi pilli mängida ei ole kerge. Aga muidu me ei jõua seda materjali omandada. Teotahe on lastel suur, muidu ei tuleks ka kvaliteeti.”

Laste- ja noorteorkestri möödunud suvel salvestatud heliplaati saab osta koguduse e-poest.