Tänavune poistelaager küsis, kes on Jeesus

Augusti esimesel viiel päeval kogunesid Rõugesse poisid ja nende isad, et saada osa 11. poistelaagrist, kus uuriti, kes on Jeesus. Laagri korraldaja Allan Randlepp sõnas, et selline küsimuseasetus sündis laagri motomõtteks siis, kui ta vaatas registreerunute nimekirja ja mõtles laagri varasemate aastate peale.

„Meil oli kõigi aastate suurim poistelaager. Varemalt on jäänud laagriliste arv 30 alla, sel aastal oli nii laste kui isade suhtes rekord, lapsi oli 22 ja isasid 11. Pooled lapsed olid väljastpoolt kogudust ja esimest korda oli meil väljastpoolt kogudust ka isasid,” ütles Allan ning lisas, et sellisele laagriseltskonnale ei olnud tahtmist teha tavalise piiblilooga piiblitunde, vaid aluseks tuli otsida midagi muud, mis kõnetaks ka kogudusega varem mitte kokku puutunud inimesi. „Ise oleme kuulutanud ja kutsunud ja palvetanud ja nüüd nad siis tulid. Lausa kolm isa korraga. Kahte neist tundsin varem, nende lapsed olid käinud poistelaagris. Võtsin Alfa-kursuse raamatu „Elu küsimused”, sirvisin seda ja valisin suhteliselt algusest teema „Kes on Jeesus?”.”

Laagri piiblitundides tegeletigi selle küsimusega ning vastuse otsinguil kasutati erinevaid meetodeid. „Esimesel päeval uurisime ajaloolisi allikaid ja nende usaldusväärsust, Uue Testamendi olulisust ajaloolise allikana, ja võrdlesime seda teiste ajalooliste allikatega. Jõudsime järeldusele, et Jeesus oli ajalooline isik,” rääkis Allan.

Teisel päeval uuriti, mida Jeesus õpetas ja missugused tõendid Tema juttu kinnitavad. Allan: „Jõudsime järeldusele, et kui Ta oli päriselt olemas ja nii õpetas, siis Ta kas valetas teadlikult või rääkis tõtt. Kolmandal päeval otsisime tõendeid, kas Ta rääkis tõtt või ei.”

Laager algas poistele ja nende isadele väga sportlik-seikluslikult: kardisõiduga Tartu külje all. Pärast seda võeti ette ühine teekond Rõugesse Jaanus Aedla tallu, kus laager toimus 10. korda. „Kui eelmisel aastal oli laagri juubel, siis sel aastal oli ka juubel – kümme aastat Rõuges,” sõnas Allan.

Kõigil laagripäevadel olid lisaks piiblitundidele ka sportlikud laagritegevused: käidi Piusal savikojas, kus laagrilised said ülevaate savitööst, ühtlasi näidati neile, kuidas käib savi voolimine; vaadati üle ka koopad; Jaanuse talus ehitati aeda ja tassiti oksi; Rein Kaasen tegi poistele keemia- ja tulevärgi töötubasid, üheskoos meisterdati matkapliite ja süütetablette ning järvel oli süstatöötuba ja järve ääres väike lasketiir. Reede õhtul ei puudunud ka saun ja tokisaiade küpsetamine.

Hingamispäev veedeti looduses. „Nautisime looduse ilu, väga ilus päev oli. Hommikul oli ikka piiblitund, pärast käisime süsta ja parvedega Võhandu peal. Lõunat sõime piknikul. Mulle väga meeldis. Võhandul oli veetase ideaalne, kärestikud olid väga head, kärestikel viskas nii palju vett sisse, et pidin kaks korda süstast vett välja viskama. Väga-väga ilus ilm oli ja väga ilus loodus. Oleme seal neli-viis korda poistelaagriga käinud, aga kärestikud jäid jõgede valikul ikka peale, mis siis et oleme seal käinud – kärestikest ei olnud valmis keegi loobuma. Seal võib kas või sada korda käia, seal on nii ilus,” kirjeldas Allan. Ööl vastu pühapäeva mängiti öömängu.

Pühapäeval oli kavas maastikumäng ning matkati kohalikes vaatamisväärsetes paikades. „Maastikumäng oli nutiseadmega, nagu viimasel ajal kombeks, poisid vastasid erinevatele küsimustele nii Rõuge kui Piibli kohta,” ütles Allan.

Allani sõnul meeldis isadele laager väga ja omavahel tutvumine ning suhtlemine laabus kenasti. „Eelmisel aastal oli laagris üheksa isa. See on olnud meie laagri eesmärk: mitte ainult poistelaager, vaid et isad ka kaasa tuleksid, osavõtutasu on ainult poistele, et barjääre madalamal hoida,” selgitas Allan laagri korraldamise tagamaid.

„Aare jagas saunas kogemust, et alguses saatis ta poisi kolmapäeval laagrisse ja tegi ise reedeni tööd, et laupäeval liituda, aga nüüd juba aastaid tuleb kindlasti ta ka ise kolmapäeval laagrisse. Üks isadest ütles, et see on mõnus puhkus, niisama rannas ei viitsi olla, aga laagris on teine keskkond,” jagas Allan osalejate tagasisidet. „Isasid on raske laagrisse saada ja võib juhtuda, et kui nad ei ole poistega midagi teinud, ei oska nad ka laagris midagi teha. Laagris saab võimalusi luua, et poisid ja isad saavad koos aktiivsed olla. Veematk on alati olnud tore, seal hoiavad isad ja pojad lähestikku.”

Üheteistkümnele laagriaastale tagasi vaadates nentis Allan, et eks korraldamine väsitab ikka, aga sellist omaette olemise laagrit on poistele vaja. Ühtlasi tänab ta väga laagri korraldusmeeskonda, kuhu aastaid on kokana kuulunud Heiti ning abilistena Aare, Väino ja Ingemar. „Heiti on mitu aastat kokk olnud, ta väga palju midagi muud peale lõkkekoha pole näinud. Väino on väga agar, sel aastal oli tema initsiatiiv savikoda, voolimine ja kardisõit. Ingemar ja Väino on toonud väljastpoolt kogudust ka poisse kohale,” rääkis Allan. „Jaanus on ka alati kohal, meid võõrustamas, alati meile ka mingit tööd andnud,” lisas ta.

Vaadake pilte tänavusest poistelaagrist siin.