Tallinnlaste noortelaager 2007

Tallinnlaste laager toimus sel aastal meile kõigile kalliks ja südamelähedaseks saanud Piusa talus Lõuna-Eestis. Seekord võttis vastutuse enda peale kolmeliikmeline korraldajate grupp: Kristiina Räägel, Maria Sumberg ja Anna Ostnats.

Sõit meile kui korraldajatele algas reede varahommikul Rahvusraamatukogu eest. Toredaks üllatuseks liitus meiega ka Indrek Lobjakas - abiväge on alati vaja. Reis läks üllatavalt kiirelt ning kohale jõudes hakkas pihta usin töö, sest kõik oli vaja õhtuks, enne teiste laagriliste kohale jõudmist, valmis saada. Tore oli vaadata, kuidas koostöö sujus, ning peagi olime oma tööde ja tegemistega valmis. Mida lähemale õhtu saabus, seda rohkem kasvas ootusärevus. Maja oli soe ja korras, südames oli rahu ja vaikus.

Ei läinud kaua, kuni külalised saabuma hakkasid. Kiirelt leiti omale sobivad voodikohad ja tehti elamine mõnusaks. Kui kõik kohale olid saabunud, oli aeg õhtusöögiks. Makaronisalat rabarberikoogi ja teega läks näljastele laagrilistele hästi peale; meie vanasõna ütleb - tühi kõht on kõige parem kokk ja nagu näha peab see ütlus paika. Pärast õhtusööki olid kõik parajalt väsinud ning ei läinud kaua kuni maja oli vaikne ning kuulda võis vaid vaikset nohinat.

Järgmine päev algas täie hooga, päevaplaanis seisis teiste hulgas nii metsamäng, viktoriin, laulud, mängud, saun kui ka veel palju muud põnevat. Kui hommikupuder oli kõhu täitnud ja hea tuju toonud, koguneti kokku väikeseks jutluse- ja piiblitunniks, mille viisid läbi Aldar Nõmmik ja Veljo Lobjakas. Seejärel tuli metsamäng. Peale metsamängu võtsime suuna liivaluidetele mis pakkusid silmailu paljudele. Julgemad said oma oskuseid proovile panna liivaluidetel hüpates. Seejärel suundus sõit talu poole tagasi ning laualt võis leida valmis lõunasöögi mille valmistamisel meie tublid kokad olid palju vaeva näinud.

Seejärel hakkas pihta usin saunakütmine, vaba aja veetmine, filmihuvilised võisid vaadata filmi ning kes soovis, võis puhata ja loodust nautida. Õhtuhakul said kõik soovijad sauna nautida ning ennast jões karastada. Tehti veel lõket, grilliti ning varsti oli aeg magamaminekuks, kuna päev oli tegevusterohke ning parajalt väsitav.

Viimasel päeval oli plaanis võrkpalliturnee kuid kuna laagrilised eelistasid möllule rahu ja vaikust, siis võeti selle asemel ette hoopis väike matk Härma müüri äärde, mis oli mõnusaks lõpetuseks sellekordsele laagrile. Tagasi koju jõudes ootas meid ees lõunasöök ja peale seda hakati oma asju kokku pakkima.

Laager oli väga tore, ilm oli ilus, inimesed olid õnnelikud ja kindlasti oli tunda ka et meie taevane Isa oli meile väga lähedal terve selle laagris oleku aja. Näha oli ka seda, et noored vajavad selliseid väljasõite loodusesse, et tundma õppida üksteist, nautida loodust ja saada lähedasemaks sõbraks oma Taevase Isaga, kes soovib meie lähedust igal päeval, tunnil ja minutil. Rõõm oli vaadata, et inimesed said välja oma igapäevastest tegemistest, igapäeva-elust, et nautida ja hinnata aega oma lähedaste, sõprade ja perega. Jääme pikkisilmi lootma ja ootama et selliseid toredaid aegu tuleb veel ning et noored oleksid ühtsemad ja hoiaksid kokku ning eelkõige võtaksid aja Jumala jaoks.

Maria Sumberg