Sajad seitsmenda päeva adventistide koguduse Kesk-Ameerika pastorid ja koguduseliikmed kogunesid Piibli ja prohvetlikult kuulutamise vaimuanni konverentsile, et kinnitada oma pühendumist Piibli tõdedele kui ainsale usuelu alustalale. Samas arutleti ka koguduse arusaamise üle prohvetlikult kuulutamise vaimuanni suhtes, mis ilmneb Ellen G. White’i kirjutistes.
„See on esimene omataoline konverents, mis on peetud Kesk-Ameerika riikides,” ütles White’i uuringukeskuse juht ja konverentsi korraldaja Franz Ríos.
White’i pärandi nõukogu asejuht Alberto Timm selgitas Piibli tõdede ja prohvetlikult kuulutamise vaimuanni uskumuse vahelisi seoseid. „Piibel on meie ainus usuelu juht ja adventistidena ei ole meil usutunnistust; meie usutunnistus on Piibel ning me aktsepteerime prohvetlikult kuulutamise vaimuandi kui viimaste päevade vaimuandi,” ütles ta. „Me tunnistame Sola Scriptura põhimõtet, mille järgi Piibel on iseenda autoriteet ja tõlgendaja.”
Timm rõhutas seda, et kogudus usub piiblilugude ajaloolist tõepärasust ning et prohvetlikult kuulutamise vaimuand ei asenda Piiblit, vaid „viib meid tagasi Piibli autoriteedi juurde”.
Adventkoguduse Piibliuuringute Instituudi direktor Elias Brasil de Souza ütles, et küsimus puudutab seda, kuidas Jumal otsustas inimestega suhelda. „Me usume Jumalasse, kes suhtleb meiega ja kasutab oma sõnumi edastamiseks Piiblit ning prohveteid,” ütles ta.
Nõnda nagu Jumal kasutas piibliaja prohveteid, kasutas ta ka Ellen White’i, seitsmenda päeva adventistide koguduse üht rajajat, selgitas Piibliuuringute Instituudi abidirektor Frank Hasel. „Tema kirjutised olid meie koguduse sünni ja alguse juures äärmiselt olulise tähtsusega,” ütles ta.
Pastoritele ja koguduseliikmetele tuletati meelde mitte langeda lõksu kasutada Piibli ja prohvetlikult kuulutamise vaimuanni tõlgendamisel puldis hermeneutilisi moonutusi, näiteks lihtsustamist, milles rõhutatakse ainult üht tõe aspekti, mistõttu võib kaduda terviklik asuraamine evangeeliumist.
„Peame olema tasakaalustatud,” ütles Timm. „Mitte fanaatilised ega liberaalsed, vaid me peame õppima eristama seadust normidest, põhimõtteid nõuannetest, me peame õppima Pühakirja ning Ellen White’i kirjutiste ajaloolist, grammatilist ja teoloogilist konteksti.”
Konverentsi üks peamisi arutelutemasid oli jõudmine uute adventistide põlvkonnani, kelle küsimused ja probleemid nõuavad koguduselt seda, et Ellen White’i teenistus tõstetaks pjedestaalile.
White’i pärandi nõukogu abidirektor Dwayne Esmond sõnas, et „koguduse uued põlvkonnad, eriti need, kes on sündinud aastail 1990–1994, on väga loovad ja uuenduslikud ning vajavad prohvetlikult kuulutamise vaimuannile uut lähenemist”. Ta lisas, et nad ei vaja „mitte koode, millega muuta oma käitumist või elustiili, vaid inspiratsiooniallikat, mis muudab nende suhtumise Jeesusesse isiklikumaks”.
Konverentsil osalejatele esitleti uurimuse tulemusi. Uuring viidi läbi Kesk-Ameerika 4406 koguduseliikme seas. Ríos, kes uuringut teostas, kogus andmed eelmisel aastal. Uuring põhines 1980. aastal Põhja-Ameerika divisjonis tehtud uuringul. Tulemustest selgus, et 61,1% küsitletuist ütles, et ei loe Ellen White’i, ja 38,9% ütles, et loeb White’i regulaarselt. Need, kes loevad, on koguduseliikmed olnud üle 20 aasta,” ütles Ríos.
87,1 neist, kes loevad, ütlesid, et neil on Jumalaga parem suhe. 82,6% tunnistas oma vaimuande kogukonna heaks, 76% on teadlikumad oma annetuste olulisusest ja kinnitavad, et on valmis tunnistama, 66,4% ütles, et peavad regulaarselt perejumalateenistusi.
Konverentsil toodi esile mitu lahendust ja soovitust, mida pastorid ja kogudusejuhid võiksid järgida. Näiteks pühendada igal aastal üks kuu Ellen White’i tekstide lugemisele nii kogudustes kui väikegruppides. Samuti osaleda ülemaailmsetes algatustes, mis on seotud kooslugemisega.
In English