13. jaanuari õhtupoolikul toimus Põltsamaa hubaseks kujundatud kirikus palvepäeva koosolek. Lapsed ruttasid oma programmiliste tegevuste juurde ja huviga oodatud koosolek võis alata.
Üsna alguses anti tervitussõna Põltsamaa lugupeetud külalistele, luteri koguduse õpetajale Markus Haamerile ja nelipühi pastorile Meelis Maikalule. Oli muusikat ja sõnavõtte-tunnistusi.
Selle koosoleku nael oli palvelaegas, mis oli täis soove, igatsusi, palveid... Need olid eelnevalt sorteeritud ja said Mervi Kalmuse ja Toomas Luku poolt jao kaupa ette loetud. Iga jao järgi oli eestpalve. Palved olid lähtuvad teemadest, mille pärast Jeesus käskis palvetada:
1.et me kiusatusse ei satuks,
2.vaenlaste pärast,
3.Püha Vaimu pärast,
4.ja et Jumal läkitaks välja töötegijaid.
Martin rääkis lapsepõlves kogetud kiusamistest teiste laste poolt. Kuid kasvades ja Jumalat tundma õppides koges ta palve olemust, et vaenlaste eest palvetamise eelduseks on ka nende armastamine. Nii muutuvad ka suhted positiivses suunas.
Kogemuslik tunnistus oli ka Jussil, Põltsamaa koguduse vanemal, palve vajalikkusest töökaaslaste pärast, kellega sa puutud kokku iga päev ja kellele oled loetav nagu raamat.
Arved Lint meenutas oma esimesi sammukesi koos Jumalaga, kui ta sirutas oma käe Jumala poole, teades vaid, küllap piltide järgi, et pöördudes Jumala poole tuleb käed kokku panna ja põlvitada.
Irene Vari tutvustas oma vastilmunud raamatut „Dolores“, lugedes sellest ühe lõigu üsna eest ja teise tagantpoolt. Sisu seisnes selles, et Jumal kuuleb palveid ja südame õhkamisi, mis teistele inimestele on mõistetamatu, aga Jumal näeb ja vastab!
Kaks tundi olid kui linnulennul möödas, aga kava veel jätkus! Lõpetuseks tutvustas koosoleku korraldaja Hele Kulp erakordset projekti „Telefonipalve 2007“. Selleks ta tegi üleskutse: kes tunneb kutsumust ühiskonda palvega teenida ja kes usuvad palve jõusse, andku endast teada.
Hele kutsus veel oma isa, Valdek Lõhmuse poodiumile, et ta räägiks oma suurest kogemustepagasist paar läbielu palvetamisest inimestega telefonitsi ja nende palvetama õpetamisest.
Selle julgustava teenistuse lõpetas pastor Rein Kalmus koos saalitäie rahvaga lugedes näidispalvet “Meie Isa, kes sa oled taevas...”, mille järel kasutati elavalt suhtlusvõimalust, krõbistades küpsiseid ja rüübates morssi. Suhtlemisteema kumas läbi sõnavõttudes-tunnistustes. Tõepoolest, Jumalat peegeldav inimene on suhtlev olend, kuid mida enam ta Jumalast kaugeneb, seda võltsim ja pinnapealsem on tema suhtlemine. Ja enamik probleeme tulenevad suhtlustasandilt. Enamasti soovib inimene sassi läinud suhteid lahendada.
Ma lisan oma uusaasta-kogemuse, kuna see puudutab otseselt käivitatavat projekti „Telefonipalve 2007“. Helistaja otsustas mulle rääkida oma probleemist, ja see oli hea! Ta vajas:
1.ärakuulamist,
2.ta otsis oma probleemile ise lahendust ja
3.see rõhus teda, kuna ta tundis end Jumalast mahajäetuna, mitte- soosingus olevana oma probleemi tõttu!
Selle pika kõne lõpuks palus ta: “Palvetame, eelmine kord see toimis hästi...“ Me palvetasime. Usun, et sellest oli abi. Juba üksnes sellepärast, et kõik sõnadesse pandu muutus talle endalegi mõistetavamaks...
Kasutagem kõiki palvevõimalusi!
In English