Minu tõotatud maa

Avaldatud 26.10.2016, rubriik Päeva sõna

Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: „Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad. Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. Me nägime seal ka Anaki järeltulijaid. 4. Moosese 13:27

Olen täheldanud, et kuigi tean Piibli põhitõdesid ja olen tundnud Jumala hellust ja armastust, satun ma endalegi „kummalisse olukorda“. Minu usk võib kaduda, kui näen „hiiglasi“ elutsemas MINU tõotatud maal.

Teinekord ärritun, kui MINU plaanid lüüakse sassi. Selles ärrituses ei ole ma toetunud Jumalale, vaid oma isiklikule piiratud arusaamale. Ma „unustasin“ Jumala kõikvõimsuse. Mida oma ärritusega peale hakata?

Mis ka ei oleks, mind aitab kirjutamine. Silme ette tekivad read ja kordusena tulevad ka piiblisalmid. Vaikselt saabub rahu südamesse. Ärritus asendub häbiga, et lubasin neil emotsioonidel tekkida.

Mõtlen kuningas Taaveti peale. Miks ta pani kirja psalmid? Need on ju tema isiklik palve oma Loojale. Ta oleks võinud oma suhtluse südames vaikselt Isale esitada. Vaevalt tegi ta seda inimeste austuse pälvimiseks. Ehk aitab ka sind mõtete ülesmärkimine paberile?

Kristiina Tramberg

Jaga Facebookis