Ilusat emadepäeva!

Meie Aeg palus kahel neiul ja ühel emal ja ühel vanaemal kirjutada emadepäevamõtisklus. Kõik pidid alustama lausekatkega „Minu ema on mulle ikka öelnud, et...” ja tekstis pidi kasutama sõnu laps(ed), abikaasa, unistus, argipäev, üksi, kodu, töö, raha, tüli.

Minu ema ütles ikka, et...

...naabritega peab hästi läbi saama. Kui juhtub, et heina tehes naabri vikat on liiga sügavale meie heinamaasse sisse tunginud, siis küllap ta teisest kohast jälle järele andnud on. Ei tühjast tohi tüli teha! Aga lapsed ja koerad naabriperes kolamas käia küll ei tohtinud. Neid pidi iga pere oma kodus korra all pidama. Selline arusaam kehtis minu kodukülas Eesti esimese vabariigi aegu. Kui tuli uus riigikord ja kõik talud kollektiviseeriti, siis läks moodi hoopis teistsugune suhtlemisviis – karjumine üksteise peale. Karjabrigadiir ütles, et kui keegi lüpsinaine teisest rahakopika rohkem saab, siis on kohe kisa lahti. Mina läksin Tallinna õppima. Olin korteris tädi juures. Mulle ei meeldinud linnaelu – kõik tundus nii kitsana ja lärmakana. Ma unistasin oma lapsepõlvekodu avarusest ja sealsest hingamispäevarahust. Aga koju sõites leidsin, et kõik oli muutunud argipäevaks. Kolhoos oli hingamispäeva röövinud. Isa oli närviliseks muutunud. Tööinimene oli ta alati olnud, kuid on ikka vahe, kas oled peremees oma talus või kolhoosiori. Aga ema suutis säilitada oma rahuliku väärikuse. Mõtlen, et ta oli tõeliselt hea abikaasa oma mehele. Emale meie kuuletusime, ilma et tal kordagi oleks tarvitsenud häält tõsta.

Raely Viirsalu (pildil abikaasa Voldemari ja tütre Allaga)

Mu ema on mulle ikka öelnud, et..

...vahel tuleb teha asju, mis ei meeldi, kuid alati tuleb anda endast parim.

Tuleb pürgida oma unistuste poole, seda nii kaua, kuni nad Jumala tahtega kooskõlas on.

Igal väiksemalgi eluotsusel tuleks otsida Jumala juhtimist – Tema tunneb meid kõige paremini.

Oma kodu tuleb hoida korras ja kodus tuleb hoida rahu, et inglid meie kodust lahkuda ei taha.

Inglitele ei meeldi kuulata, kuidas tülitsetakse.

Lapsed tulevad täpselt sellised, nagu ise oleme (tihtipeale oli see mõeldud hoistusena, kui olin lapsena pahandust teinud;)).

Pean selle õige mehe ära ootama - kui õige mees tuleb, küll siis aru saada on.

Hanna-Liisa Nõmmik (Raely tütretütar, pildil isa Davidi ja ema Allaga)

Mu ema on mulle ikka öelnud, et...

...hoia inimesi enda ümber ja ära tee teistele haiget. Juba üsna noorena õpetas ta mulle, et sõnade ja tegudega saab teha inimestele palju haiget ja mida teed teistele, see tuleb sulle ikka ringiga tagasi. „Nii et hoia, kallis laps, ennast ja oma sõpru. Kui tahad olla õnnelik, tee teisi enda ümber õnnelikuks, eriti oma lähedasi – abikaasat ja lapsi.“

Ja mind õnnelikuks teha – seda mu ema juba oskas! Isegi üksi, ilma õdede ja vendadeta kasvades ei olnud mul igav. Ma sain oma kodu väikses hoovis peenarde vahel jalutada, tähtsat tööd teha: umbrohtu sealt ära kitkuda ja kannatlikult suve oodata – seda, millal esimesed herned on küllalt paksud, et neid tohiks juba süüa. Ja alati sai ema aru, kui ma olin kaunade paksust oma näpukestega „mõõtmas“ käinud. ;) Kuigi tegin seda nii salaja! Lihtsatest asjadest rõõmu tundma – seda õpetas mu ema.

Ema õpetas mind veel unistama, unustama ja uskuma. Unistama oma argipäevad pidupäevadeks, ilma et kuluks palju raha; andeks paluma, andestama ja unustama tühised tülid kiiresti ning uskuma, et Jumalaga on kõik võimalik, et Tema kuuleb palveid ja vastab neile. Need lihtsad tõed on elus edasi aidanud ja nii mõnegi kurva päeva hoopis rõõmsaks muutnud. Nii hea, et on olemas targad ja armastavad emad!

Annely Kaasik (pildil ema Marie ja tütre Lyga)

Mu ema on mulle ikka öelnud, et...

...tema suurimateks unistusteks on olnud hea abikaasa ja lapsed, ning ta on väga õnnelik, et need mõlemad unistused täitunud on. Minu meelest on see tohutult eriline tunne – teada, et ma olen kellegi täideläinud unistus.

Seda, et ma olen armastatud ja oodatud, on ema ka tegudega välja näidanud. Kui mina ja mu õde Jane Liis väikesed olime, tuli ta meie tungival pealekäimisel töölt ära, et kodus koos meiega aega veeta. Tänu temale olen saanud selgeks, et karjäär ja rahateenimine on küll head ja kasulikud, aga need ei tohiks teha nii palju tüli, et ei jätkuks aega lähedaste inimeste jaoks. Mul on hea meel selle üle, et ta ei ole üksi nädalalõpu-ema, vaid on ka meie tavalised argipäevad põnevaks muutnud.

Kui mõtlen sellele, mida ema mulle õpetanud on, meenubki kõigepealt see, et inimesi enda ümber tuleb väärtustada. Neile, keda kalliks peame, ei ole kunagi võimalik liiga palju aega ja armastust pühendada.

Ly Kaasik (pildil ema Annely ja vanaema Mariega)