Kogudusevanematele pühendatud aasta esimene kokkusaamine oli Lätis

1.–3. märtsini toimus Lätis Cesise adventkirikus Balti uniooni kogudusevanemate koolitus, mille algatajaks ja läbiviijaks oli Balti unioon, koolitajaiks olid Jonas Arrais peakonverentsist ja pastorite ühenduse sekretär Patrick Johnson Trans-Euroopa divisjonist.

Eesti liidu pastorite ühenduse sekretär Andres Ploompuu sõnas, et selle ühenduse haldusalasse kuuluvad nii pastorid, nende abikaasad kui ka kogudusevanemad ja diakoonia. „Pastor vajab kohaliku koguduse vanema tuge, sest tema tunneb paremini kogudust,” selgitas Andres nende kolme kokkukuuluvust ühte teenistusse. „Kogudusevanem omakorda ei jõua kõiki külastada, ei jõua kõigi koguduseliikmete vaimulik juht olla, selleks ongi diakoonia – need kolm moodustavad koguduse tuumiku, see on võrgustik, millest koguduse käekäik väga palju sõltub.”

Plaan uniooni kogudusevanematele ühine koolitus korraldada oli jutuks juba eelmise aasta suve lõpus, kui meie pastorid osalesid Serbias pastorite kokkusaamisel. Andres meenutas, et kui Pärnus oli kogudusevanemate päev, siis jagati sellekohast infot ka seal. „Jagasime selle raames kogudusevanematele voldikuid ja panime südamele, et järgmine aasta (st tänavune aasta, toim) on meie divisjonis kogudusevanemate aasta.”

Koolituse sisus lähtuti juhtimise kompetentsist üha keerulisemas keskkonnas. „Meile räägiti juhtimise kompetentsidest ja käsitleti üldiseid põhimõtteid, mis kogudusevanema tegevuse juures olulised on,” sõnas Andres. „Rõhutati kogudusevanema rolli olulisust.” Kuna üleilmses adventkoguduses on kogudusi umbes viis korda rohkem kui pastoreid, siis on selge, et pastorid ei suuda kõiki kogudusi katta. „Kogudusevanema roll on seega väga oluline, kuna teda nähakse eelkõige kui koguduse vaimulikku juhti – see oli koolituse keskne sõnum,” rääkis Andres, kuid lisas, et üks kogudusevanem ei saa teha ära pastoritööd, kuna tal ei ole selleks aega ega vahendeid. „Hinnanguliselt katab üks kogudusevanem ehk 20% sellest, mida pastor teeb, seega võrdub ühe pastoriga umbes viis kogudusevanemat.” Koolitusel räägiti ka, et ükski kogudusevanem ei tohiks end üle töötada. Eesti olukorda kirjeldades ütles Andres, et meil ei ole piisavalt kogudusevanemaid, nii mõnigi on ülekoormatud. „Patrick Johnsoni üleskutse oli, et meil võiks olla rohkem kogudusevanemaid.”

Teine oluline teema, mis esimesega haakus, oli kõigi liikmete kaasatuse printsiip. „See on ideaal, millest me lähtume: et 100% koguduseliikmeid oleks töösse kaasatud, reaalsus jääb 20% kanti,” ütles Andres. „Koolitaja kutsus kogudusevanemaid üles: haarata koostöös pastoriga kaasa rohkem inimesi ja aidata igaühel leida koguduses oma roll ja koht.”

Samas märgiti ära, et kogudusevanem ei pea ise kõiki ülesandeid täima, vaid ta saab olla osakonnajuhtidele toeks ja abiks. Et jaksamist jätkuks, selleks on oluline säilitada uudishimu ja soov kasvada ning areneda. „See on, mis meid kõiki ühendab ja mida palju rõhutati: me võiksime omada elukestvat õppimise kultuuri.”

Koolitusel osalenud Rakvere koguduse vanem Aare Ust sõnas koolitusele tagasi vaadates, et ühtepidi oli see nädalavahetus inspireeriv, kuid teistpidi on latt väga kõrge. „Kuuldu pani mõtlema palvetamisele, et Jumal juhiks. Pani mõtlema, kas Jumal saab mind kasutada, kas ma olen valmis.”

Aare rõhutas ka koostegemise mõtet: „Üksi ei tee midagi ära, kogudusetöö on ühine tegemine.” Aare sõnas, et korrati üle teadmist, et kogudusevanem peaks olema juht, teistega läbi rääkima: „See on teema, mis on minu jaoks oluline: ühiselt teha, teisi kuulata. Visiooni teostamiseks on inimesi vaja.” Sellele lisas Aare oma kogemusest lähtudes, et võetud kohtustusi tuleb täita südamega.  „Kui sa midagi teed, siis pead südamega tegema. Kui teed seda sellepärast, et peab tegema, kui see on kohustus, siis tuleb suhtumine, et käib küll, sa ei pane endast maksimumi, aga tee südamega, ükskõik kas teed koguduse sees või väljaspool.”

Hinnates enda koostööd Rakvere koguduse pastori Toivo Kaasikuga, sõnas Aare, et kindlasti on veel läbirääkimises ja omavahelises infovahetuses arenemisruumi, kuid lisas: „Aga meil on hea suhe olemas.”

Divisjoni kuulutas 2019. aasta kogudusevanema aastaks

2019. aasta on Trans-Euroopa divisjonis kuulutatud kogudusevanemate aastaks. Andrese sõnul võib üks põhjuseid selline teema-aasta välja kuulutada peituda tõsiasjas, et pastorikutse ei ole meie divisjonis populaarne. „Meie divisjon on keerulises olukorras: üha rohkem on kogudusi, kellel ei olegi pastorit. Meil Eestis on olukord veel suhteliselt hea, aga on neid riike, kus see nii ei ole.” Nii on vajadus koolitatud kogudusevanemate järele kasvanud. „Kõigi liikmete kaasatuse algatuse üks aluseid on see, et pastori kõige lähem abiline peaks olema kogudusevanem. Temast sõltub väga palju, et koguduses suuremat kaasatust saavutada.”

Andres tervitab kogudusevanema teema-aastat. „See teema on oluline ka meil Eestis ja me soovime sellele rohkem tähelepanu juhtida. „Meil on kogudusi, kus kogudusevanemat sisuliselt ei ole või on neid vähe, nii et praegused kogudusevanemad on ülekoormatud. Vajadus kogudusevanemate järele ja vajadus sellele tööle tähelepanu juhtida on suur. Meie soov on leida koguduse vaimulikke juhte, neid toetada ja julgustada.”