18.–20. veebruarini toimus Lätis Riias Balti uniooni töökorraldust analüüsiva strateegilise planeerimise komisjoni viimane kokkusaamine, enne kui tänavu mais toimub uniooni peakoosolek. Aruteludega täidetud kokkusaamisel osalesid lisaks komisjoni põhikoosseisule – divisjoni peasekretär ja laekur, uniooni juhtivametnikud ja liitude esimehed – seekord ka liitude peasekretärid, laekurid ja tööharujuhid. Eestist osalesid seega liidu esimees Ivo Käsk, peasekretär Virve Toom, laekur Jaanus-Janari Kogerman ning tööharude juhid Andres Ploompuu, Allan Randlepp ja Aleksandr Tsugai, Mervi Kalmus viibis samal ajal Newboldis.
Strateegilise planeerimise komisjon sai uniooni algatusel kokku kutsutud ülesandega töötada välja plaan Balti uniooni edasiseks toimimiseks pärast 2019. aasta peakoosolekut. Ivo sõnul esitas laiendatud komisjon oma viimasel kokkusaamisel tulevasele uniooni nõukogule kolm peamist ettepanekut, mis sellest ja eelmistest aruteludest võrsusid.
Veebruaris toimunud koosoleku oluline teema oli see, mil määral ja mil viisil peaks olema uniooni tasandil korraldatud koguduse tööharude juhtide töö. „See oli sel kokkusaamisel üks peamine küsimus ja selle pärast olid kaasatud ka tööharujuhid, et nad räägiksid kaasa,” sõnas Ivo. „Jõudsime ettepanekuni, et kui tuleb Balti uniooni peakoosolek, siis peakoosolek valiks ametisse uniooni juhtivametnikud ja nõukogu, aga tööharujuhtide küsimus – nii koosseis kui töökorraldus – jääb otsustamiseks uniooni uuele nõukogule.” „See ettepanek on soovitusliku iseloomuga – kuidas asju korraldatakse, seda otsustab peakoosolek ise,” selgitas Ivo.
Teine suurem teemaplokk oli seotud uniooni juhtimisega. „Kui praegu on põhikirja kohaselt standardlahendusena uniooni nõukogus ameti poolest liitude esimehed, siis komisjoni ettepanek on, et uniooni nõukokku kuuluksid ameti poolest kõik kolm liidu juhtivametnikku kolmest liidust,” rääkis Ivo. „Nõukogu saaks suurem. Liitude poolt tulenevas soovis väljendub eesmärk, et unioonis väljenduks rohkem liitude omavahelist koostööd,” ütles Ivo. Tema sõnul on Balti unioonile iseäralik see, et töö raskuskese on liitudes, „meie olukord on natuke teistsugune ja liitudes on selge soov, et nendes otsustes ja küsimustes, millega me uniooni tasandil tegeleme, oleksid juhtimise juures needsamad inimesed, kes on juhtimise juures ka kohalikes liitudes. Ettepaneku eesmärk on, et liitude omavaheline seotus oleks suurem.”
Loe strateegilise planeerimise komisjoni teise kokkusaamise kohta siit.
Lisaks ettepanekule nõukogu liikmelisuse osas esitas komisjon ettepaneku, et uniooni ad com (administrative committee, juhatus) koosneks uniooni juhtivametnikest (esimees, peasekretär, laekur) ja liitude esimeestest. Ivo: „Ad com korraldab igapäevast elu ja nii oleks tagatud laiapõhjalisem otsustusprotsess.” Sama ettepaneku teise poole moodustab ettepanek, et iga liidu ad com’i kuuluks üks uniooni juhtivametnik – nõnda tagataks rohkem sidusust mõlemal suunal.
Loe komisjoni moodustamise kohta rohkem siit.
Strateegilise planeerimise komisjoni tööd juhtis Trans-Euroopa divisjoni peasekretär Audrey Andersson. Samuti osales divisjoni laekur Nenad Jepuranović. Veebruarikuu kohtumisel andis Nenad ka ülevaate finantskomitee töö tulemustest. See komitee vaatas üle uniooni finantstoimingud ning esitas omalt poolt üle tosina ettepaneku. Mh sisaldasid need mõtteid liitudelt unioonile edastatava kümnise protsendi kohta. Praegu on see protsent 15.
Strateegilise planeerimise komisjoni ettepanekud on uniooni peakoosolekule soovitusliku iseloomuga. „Mõneski mõttes on tegu uue toimimisviisi katsetamisega,” ütles Ivo. „Divisjon andis soovituse seda korraldust hinnata aasta pärast ja hiljem tööperioodi jooksul veel, vaadates, kuidas need soovitused, juhul kui need ellu viiakse, on ennast õigustanud,” lisas ta. Sellel hindamisel kaasataks divisjoni ametnikke.
Ivo sõnas, et kõigi nende ettepanekute eesmärk on tuua liite Baltikumis üksteisele lähemale, et unioonis oleks kohalikest liitudest suurem kaasatus, mis loob aluse tihedamaks koostööks kolme liidu vahel. „Eesmärk on, et uniooni liitude töötegijad saaksid töö raames omavahel kokku ja teeksid koostööd, et unioon moodustaks keskkonna, kus liidud saavad kokku.”
Ivo väljendas lootust, et ettepanekud võetakse kaalumisele ja tänu nende rakendamisele olukord ka muutub. „Annaks Jumal, et kogu see ettevõtmine ei oleks kosmeetiline, vaid et see aitaks reaalselt koguduse missioonile meie piirkonnas kaasa. Et me suudaksime kasutada oma ressursse säästlikumalt ja ühendada paremini oma jõud.”
In English