Minu rännukaaslased, viibime veel maiste toimetuste varjude ja möllu keskel, kuid varsti ilmub meie Päästja tooma meile vabadust ja puhkust. Vaadakem usus neid Jumala poolt kirjeldatud õnnistatud tulevase elu pilte. Tema, kes suri maailma pattude eest, avab paradiisi väravad pärani kõigile, kes usuvad Temasse. Varsti on võitlus lõppenud ja võit saavutatud. Varsti näeme Teda, kellesse on keskendunud meie igavese elu lootus. Tema ligiolus näivad selle elu katsumused ja kannatused täiesti tühistena. „Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi.“ (Jesaja 65:17) „Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga! Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. „Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita.““ (Kiri heebrealastele 10:35−37) …
Vaadake üles, vaadake üles ja kasvagu teie usk pidevalt! Juhtigu see usk teid käima seda kitsast teed, mis viib läbi linnaväravate suurde teispoolsusesse − sellesse avarasse, piiritusse, kirkasse tulevikku, mis on varutud lunastatuile! „Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvilja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma. Olge siis teiegi pika meelega, kinnitage oma südant, sest Issanda tulemine on lähedal!“ (Jaakobuse 5:7, 8)
Päästetute hulgad ei tunne muud seadust kui vaid Taeva seadus. Kõik koos moodustavad nad ühe õnneliku perekonna, kust õhkub tänu ja kiitust. Selle vaatepildi kohal hõiskavad hommikutähed üheskoos ja Jumala pojad tõstavad rõõmukisa, kui Jumal ja Kristus kuulutavad koos: „Enam ei ole pattu, enam ei ole surma.“ − The Review and Herald, 1. juuli 1915.
In English