AGA KUI JEESUS EI OLEKS ÜLES TÕUSNUD?

Naine, kellel diagnoositi melanoom, kutsus pastori oma voodi äärde ja ütles talle, et ta tahaks saada maetud kahvel käes. Hiljem, kui nad olid ladusas vestluses, küsis naine pastorilt: “Kas te sooviksite teada, miks ma tahaksin saada maetud kahvel käes?”

“Tahaksin küll.”

“Kui oled olnud kellegi juures söömas,” rääkis naine pastorile, “ja peremees käib ringi, toob sulle tühja taldriku ning ütleb: “Jäta endale kahvel alles!”, siis tead, et tulemas on midagi toitvat. Mitte lihtsalt mingi puding, vaid näiteks midagi õunakoogilaadset.”

Jeesuse ülestõusmise tõttu teadis surev naine, et midagi jõulist on tulemas – meie ülestõusmine. See on hea sõnum, sest, “kui Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes”. “Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magama- läinutest” (1 Kor 15:20). Ja kuna Jeesus äratati üles, “siis /ei ole/ teie usk tühine, siis te /ei ole/ alles oma pattudes”. See kõik on väärt, et hoiame pihus kahvlit.

Kuidas vabastab ülestõusmine meid meie pattudest? “Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.... teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud” (Ro 6:4–7).

Kahekordse ime läbi – Kristuse surm ristil meie eest ja väljumine hauast – saame me kolmanda imena andestuse. Meie möödunud patuelu puhastatakse ning me “käime uuendatud elus”. Jeesus tõusis surnuist “uudseviljana magamaläinutest”. Jeesuse heldekäelise armastuse esitlemise kaudu võime meie koos meile kallitega, kes veel elavad või on surnud, aga on tundnud Jeesust kui oma Päästjat, oodata surematuse algust siis, kui Jeesus tagasi tuleb. Midagi jõulist on tulemas!

Daniel R. Guild