Tuleb hoolikalt ära märkida, et Kristuse sünni üle tundusid enim vaimustuvat väljastpoolt tulnud isikud. Tagasihoidlikud karjased said esimese teate enne Jeruusalemma aukandjaid ning targad mehed Idamaalt − välismaalased − tundusid olevat Piibli prohvetikuulutuste nüanssidega rohkem kursis kui need, kellele prohvetikuulutused olid antud. Kuidas targad mehed Messia kohta käivad prohvetikuulutused avastasid? Võime ainult oletada, aga on vähemalt võimalus, et sellel oli mingit pistmist Taanieli mõjuga.
Stseen, mis toimub tarkade saabumisel Heroodese palees, on traagiline. Võõrad avastasid, et need, kellele oli Jumala lepingu and antud, ei olnud võõraste jaoks erutavatest prohvetikuulutustest üksnes teadmatuses, vaid nad tundsid ka kauaoodatud Taevakuninga saabumist isiklikult ohtlikuna. Enne loo lõppu pidi Jumal neid unenäos hoiatama, et nad paleesse tagasi ei läheks.
See on õppetund koguduse jaoks. Nii paljud vaatavad välismaailma kahtlevalt, kuid raiskavad neile antud ande. Me kasutame oma vaimuande, et iseennast lõbustada ja rikastada ning mõnikord peame uustulnukaid – kes on tavaliselt vastleitud usus entusiastlikud − oma väljakujunenud seisundile ohuks. Aeg-ajalt on kuulda, kuidas keegi igatsevalt loodab, et uued inimesed „rahunevad“ lõpuks „maha“ ja harjuvad eluga koguduses.
Kuid aastate jooksul olen märganud, et enamik elujõulisi kogudusi on just need, kes lähevad välja, et Jumala lapsi otsida ja neid koju tuua. Nad on saanud teravalt teadlikuks faktist, et Jumalal on palju lapsi, kes veel ei ole kodus, kellest paljud on juba ustavamad usklikud kui meie.
Kui need inimesed meie keskele tulevad, meenutavad nad meile mõjusalt, et vaimuannid ei ole endale hoidmiseks, vaid Jumala antud võimalus anda midagi tagasi Jeesusele. Nagu vanaaja targad, võtavad nemadki entusiastlikult omaks koguduse missiooni, pühendavad end tööle ja annavad oma parima, teenides Issandat, kes andis nende jaoks nii palju. Järgigem neid tarku sõimeni ja meenutagem endale, miks Jumal meid kogudusse on pannud.
In English