Jumalal on hingamispäevaga oma mõte

Avaldatud 31.7.2011, rubriik Päeva sõna

„Pühitsege minu hingamispäevi, et need oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal!” (Hs 20:20)

Kui Jumal pani oma kümne käsu sisse ka ühe aega ja aja kasutamist puudutava käsu, oli Tal sellega oma mõte. Tihti kuuleme nimetatavat tähenärimiseks selle Jumala poolt sisse seatud puhkepäeva ja jumalateenistuse päeva pidamist tunnist tunnini ja minutist minutini. Kui me selle päeva sisu tähelepanuta jätame, võimegi selles suhtes tähenärijaiks muutuda, kuid kui lubame hingamispäeva Isandal - ja just nii Ta ennast Piiblis nimetab (Mt 12:8; Mk 2:28; Lk 6:5) – olla meile seda päeva Tema tahtmise järgi sisustamas, pole tähenärimisega küll midagi tegemist. Siis on see rõõmu ja rahu ja osaduse päev – pidu päev selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Me ülistame siis Jumala imelist loomistööd ja Tema armastust meie vastu, laseme endale taas meelde tuletada Jumala väe suurust – sest lõi Ta ju kõik selle, mis meid täna looduses ümbritseb, kuue päevaga. Hingamispäeva käsus on hingamispäeva pühitsemise ühe argumendina nimetatud just Tema loovat väge ja selle suurust: „Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2Ms 20:11).

Suure hämmastusega olen kuulanud hingamispäeva mittepidavate kristlaste kohati koguni teaduslikke seletusi selle kohta, et meie Maad koos taimestiku, loomastiku ja inimesega ei saadud luua kuue päeva jooksul – selleks pidi kuluma tuhandeid aastaid; ja sealt edasi arvamusi, et loomise asemel on meil tegemist mingit liiki jumaliku evolutsiooni või millegi muu sellisega, millest ma hästi aru ei saa. Kui Jumal lõi kõik kuue päevaga ja on kirjutatud, et seitsmendaks päevaks oli Ta oma töö lõpetanud, kuidas saaks siis see lõpetatud töö jätkuda veel pika perioodi kestel?

Pealegi on Jumalal plaan taastada Eedeni „seis”, st taastada meis inimene oma esialgses iseloomuilus ja väes ja armastuses – ikka selle sama väe läbi, mis ilmnes loomisel, kus „Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!” (Ps 33:9).

Igaüks siin patust räsitud maal vajab südame siirdamise operatsiooni, sest patuse inimese süda on kurja täis ja kivine ja patused oleme me kõik. Ja Jumal ütleb, et Ta teeb selle ära: „Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu! Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame! Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu seadluste järgi ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid” (Hs 36:26–27). Ja kõik see toimub ikka Jumala selle sama loova väe läbi.

Ma pühitsen hingamispäeva, sest Jumal on nii suur ja võimas, et Ta suutis kõik luua kuue päevaga, ma usun Kõikväelisesse Jumalasse, kes on sedavõrd huvitatud minu ja meie kõigi päästmisest, et läks surma – Looja läks oma loodu eest surma – et meid tagasi võita vaenlase maalt. Ja luua meid uueks, anda meile võimalus „riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Ef 4:24).

Selleks kõigeks on Ta eraldanud meile selle aja, mil võime olla vabad igapäevasest tegevusest ja takistamatult nautida Tema kohalolekut. Ilusat hingamispäeva sinu Looja seltsis!

Eha Lobjakas
Jaga Facebookis