Lõpuks sai Jeesus rahu. Pikk päev täis teotust ja piina oli lõppenud. Kui loojuva päikese viimased kiired kuulutasid hingamispäeva tulekut, lamas Jumala Poeg rahus Joosepi hauas. Töö lõpetanud, puhkas Ta hingamispäeva pühad tunnid, käed risti rinnal.
Loomistöö lõpul olid Isa ja Poeg pühitsenud hingamispäeva. Kui „taevas ja maa ning kõik nende väed olid valmis saanud“ (1. Moosese 2:1), rõõmustasid Looja ja kõik taevased olevused aulise maailma üle. „Hommikutähed hõiskasid üheskoos ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa.“ (Iiobi 38:7)
Nüüd hingas Jeesus lunastustööst ja ehkki inimestel, kes Teda armastasid, oli lein helises taevas rõõm. Taevased olevused nägid aulist tulevikku. …Kõige sellega seondub igaveseks päev, mil Jeesus puhkas. „Tema töö on täiuslik“ (5. Moosese 32:4) ja „kõik, mis Jumal teeb, on igavene“ (Koguja 3:14). „Kui uuendatakse kõik, millest Jumal on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu maailma algusest peale“ (Apostlite teod 3:21), jääb loomisel sisseseatud hingamispäev, päev, mil Jeesus puhkas Joosepi hauas, puhkuse- ja rõõmupäevaks. Taevas ja maa ühinevad „hingamispäevast hingamispäeva“ (Jesaja 66:23) Jumalat ülistama ning kõik päästetud rahvad kummardavad rõõmsalt Jumala ja Talle ees.
Ristilöömispäeva viimased sündmused andsid veelkordse tõendi prohvetikuulutuste täitumisest ja uue tunnistuse Kristuse jumalikkusest. Pärast seda, kui pimedus risti ümbert kadus ja kuuldi Lunastaja surmahüüdu, kuuldi kohe kedagi ütlemas: „Tõesti, see oli Jumala Poeg.“ (Matteuse 27:54) − „Ajastute igatsus“, lk 769, 770.
Kuninga tööd tegemas
In English