Ülestõusmise arm

Avaldatud 30.10.2017, rubriik Päeva sõna

[Ingel] ütles neile: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi! Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.“ Ja nad tulid välja ja põgenesid hauakambri juurest, sest neid oli vallanud hirm ja hämmeldus ning nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid. Markuse 16:6−8

Jeesuse ülestõusmine on ajaloo pöördepunkt. See on sündmus, mis muutis jüngrite elu. Kui oluline oli, et nad kuuleksid head uudist „Ta on üles äratatud!“.

Sellest ka ingli korraldus jüngritele rääkida. Selle käsu kõige huvitavam aspekt on lisatud „ja Peetrusele“.

See on otsene arm selle kõige jahmatavamal kujul. Kui me jüngritest viimati Markuse evangeeliumis kuulsime, siis nad „kõik põgenesid, jättes ta maha“ (Mt 14:50). Ja Peetrusest teame seda, et ta vandus ja sajatas, et ta ei tunne Jeesust, ning pärast „puhkes ta nutma“ (salmid 71, 72).

Nende kolme päeva jooksul oli Peetrus ilmselt äärmises meeleheites, sest ta oli Jeesuse reetnud. Tähelepanuväärne on, et Markus on ainus evangeeliumikirjutaja, kes pani kirja selle Jeesuse erilise kutse langenud Peetrusele. Peetrus ise tegi Markusega selle evangeeliumi kirjutamisel koostööd. Kõik teised evangeeliumikirjutajad võisid sõnad „ja Peetrusele“ välja jätta, kuid mitte Peetrus. Need sõnad kaotasid meeleheite ja andsid uut lootust. Jeesus, kes oli varem soovitanud tal 70 korda seitse korda andeks anda, tegi nüüd sama oma langenud jüngri heaks.

See on arm. Jeesus ei andnud Peetrusele seda, mille ta oli ära teeninud. Vastupidi, Ta pakkus talle seda, mida ta polnud ära teeninud – andestust ja apostliametisse ennistamist. James Edwards märgib: „Kui armusõnum ülestõusnud Issandalt kaasab ka Peetruse-suguse reeturi, võivad evangeeliumi lugejad olla kindlad, et see kaasab kogukonnas need, kes on samamoodi pettumust valmistanud.“ See kehtib ka vaimulikkonna kohta. Me ei tohi kunagi unustada, kes oli Peetrus ja mida ta tegi. Ometi Jeesus andestas talle.

See on tõesti hämmastav arm, mis avardab isegi kõige suuremeelsema kristlase kujutlusvõimet. Kas me suudame teha seda, mida tegi Jeesus? Või veel täpsemalt, kas me oleks tahtnud, et Jeesus oleks teinud meie heaks sama, kui me olnuksime Peetruse asemel?

„Hämmastav arm“ on kaua olnud üks minu lemmiklaul. Kui oleks minu teha, siis lauldaks seda pärast iga minu jutlust, loengut ja palvet ning igal päeval, kui ma elan. Me peame mõistma, et see „ja Peetrusele“ tähendab „ja George’ile“, „ja Maryle“, „ja igaühele meist“.

Jaga Facebookis