JEESUS RAVIB PATU ÜKSILDUSE

Kõige raskemad hetked meie jaoks, kui olime misjonärid Singapuris, olid siis, kui lehvitasime hüvastijätuks oma vanima tütrele, kes lendas Ameerikasse, et jätkata õppimist kolledžis. Kõigest hoolimata hakkab ookean meid nüüdsest lahutama. Sel ajal liigutas meid üks lugu, mille kuulsime Harold M. S. Richardilt.

Üks kolledžis käiv noormees, misjonäride poeg, oli jõulude ajal üksi. Kooli direktor küsis, mida ta jõuludeks kõige enam sooviks.

Poiss vaatas laual pildiraamis olevat isa fotot ja ütles: “Ma tahaks, et mu isa astuks sellest raamist välja.” Jumal astus raamist välja, kui Jeesus tuli elama meie maailma.

Kui Aadam ja Eeva patustasid, olid patu välised, nähtavad tulemused rasked taluda. Kuid kõige raskem oli südame tühjus, mida nad kogema hakkasid. Varjatud ihad, rahuldamata soovid, piinavalt valusad igatsused – need kõik hakkasid uuristama teed südametesse, mis olid katkestanud suhte Jumalaga. Nad kogesid patu üksildust! Patu sissetulekust saadik on iga inimene kannatanud hinge nälga, südame varjatud igatsusi. Neid igatsusi valesti mõistes on inimesed otsinud kergendust rahast, alkoholist, halvast seltskonnast, amoraalsusest ja kergest elust. Kuid sellised valed vahendid pole kedagi õnnelikuks teinud. Miks? Sest inimsüdames peituv tühjus räägib üksildusest, mida saab rahuldada vaid Jumal, näljahoogudest Tema armastuse järele meie elus.

Jeesus, kes on üks Isaga, “sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14). “Keegi ei ole iial näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.” Jumal astus raamist välja meie maailma, kui Jeesus tuli ja elas meie keskel. Seepärast rahuldabki see meie südame igatsusi, kui loome sõpruse Jeesusega. Me hakkame kogema rahuldustpakkuvat elu, milles on puhkus ja rahu, lootus ja rõõm, mida ainult Tema võib meile anda.

Daniel R. Guild