Mäletan ootust loenguruumi astudes. Oli kursuse esimene loeng selle Uue Testamendi professoriga. Kuid ma ei osanud aimata, kuidas see kursus, mis keskendub neljale evangeeliumile, muudab minu elu ja tööd. Ilma sissejuhatuseta hakkas professor lugema: „Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane, sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ (Markuse 10:42−45)
Tema lugemine avaldas mulle sügavat mõju. Mingil põhjusel ei olnud ma selle Markuse evangeeliumi võtmesalmi (10:45) laiemale kontekstile eriti tähelepanu pööranud. Jeesus õpetab oma jüngritele, et nad ei peaks inimeste üle valitsema. Tema sõnad on öeldud vastusena vaidlusele, mis puhkes jüngrite vahel, kuna Jaakobus ja Johannes olid taotlenud tulevases kuningriigis parimaid positsioone, mille olemust nad ilmselgelt ei mõistnud. Need asjatundmatud jüngrid, keda ajendas isekas süda, olid uhked ja võimunäljas, kuid Jeesus, õrn ja armastav Jeesus, näitas neile alati oma eeskujuga paremat teed. Sel konkreetsel päeval õpetas Meister oma järelkäijatele, et Jumala riik erineb radikaalselt maailma võimustruktuurist. Sulaseid peetakse tähtsaks ja orje esimesteks. Ja Jeesus − Jumal inimkehas − ei ole üksnes meie eeskuju, vaid mis kõige olulisem, meie Päästja. Pärast kolme surma ettekuulutust selles evangeeliumis (8:31; 9:31; 10:33) teatab Jeesus selgelt ja ühemõtteliselt, et Ta ei tulnud selleks, et lasta end teenida, vaid et ise inimkonda teenida. Ja mitte ainult seda. Ta pidi andma oma elu lunaks paljude eest! Jah, meid on ostetud lunarahaga, Jumala Poja vere kalli hinna eest! Ja need „paljud“ hõlmavad ka sind ja mind! Nüüd, kui meie lunaraha on tasutud, oleme vabad armastama ja teenima.
Minu vastus:
In English