Noored mehed ja naised, kes võtavad Piibli oma teejuhiks, ei eksi kohustuse ja julgeoleku teelt. See raamat õpetab neid säilitama iseloomu rikkumatust, olema aus ja mitte petma. See õpetab neile, et nad ei tohi soovitud eesmärgi saavutamiseks kunagi Jumala seadust rikkuda, isegi kui kuuletumine nõuab ohvrit. See õpetab neile, et neil ei ole taeva õnnistust, kui nad õiguse teelt kõrvale kalduvad, ning et kuigi mõnel tundub sõnakuulmatuses hästi minevat, lõikavad nad kindlasti enda külvatud vilja.
Tõelised õppijad on ainult need, kes loevad Pühakirja kui Jumala häält, mis nendega kõneleb. Nad värisevad Jumala hääle peale, sest nende jaoks on see elav reaalsus. Nad avavad oma arusaamise jumalikule juhtimisele ja paluvad armu, et nad võiksid saada teenimiseks ette valmistatud. Kui tõeotsijate kätte antakse taevane tõrvik, näevad nad enda nõrkust ja puudulikkust ning seda, kui lootusetu on otsida iseendast õiglust. Nad näevad, et neis endis ei ole midagi, mis neid Jumalale soovitaks. Nad paluvad Püha Vaimu, Kristuse esindaja, enda alatiseks teejuhiks, et Ta juhiks neid kogu tõesse. Nad kordavad tõotust: „Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik.“ (Johannese 14:26) …
Usina piibliuurimise tulemusel kasvavad teadmised ja arusaamine. Nende mõistus hoomab ülevaid teemasid ja haarab kinni igavese reaalsuse tõest. Nende tegevusajendid on õiged. Nad kasutavad oma mõju talente, et aidata teistel neile Jumalast antud kohustusi täielikumalt mõista. Nende süda on nagu rõõmuläte, kui nad näevad, kuidas nende pingutusi jagada saadud õnnistusi teistele kroonib edu. − „Counsels to Parents, Teachers, and Students“, lk 449−451.
Päev, mille Jumal pühitses
In English