Jeesus on käsu lõppsiht, kuid Ta ei ole käsu lõpp. Matteuse 5:17 kuulutab Ta selgelt, et Ta ei tulnud seadust tühistama. Kuid Ta tuli lõpetama seaduse väärkasutamist oma järgijate seas.
Seaduse väär kasutamine ilmneb mitmes tähenduses. Oleksime ühe neist avastanud, kui oleksime pikemalt tsiteerinud ülaltoodud kirjakohta Rooma 10:4. Terve salm kõlab nii: „Sest käsu lõppsiht on Kristus õiguseks igaühele, kes usub“ (1968). Läbi kristliku ajaloo on inimesed püüdnud pääseda käsupidamise kaudu. Paulus ütleb, et usk Jeesusesse teeb lõpu seesugusele mõtte- ja tegutsemisviisile.
Kuid Jeesus tegi lõpu veel teistelegi mõtlemisviisidele käsuseaduse suhtes. Täiesti siiralt olid juudid mitmekordistanud reeglite ja piirangute arvu. Nad soovisid kaitsta Jumala seadust ja tagada selle täiusliku täitmise. Nad tundsid, et peavad selleks kõik täpselt ära määratlema. Seega, kui Piibel ütles, et inimene ei tohi hingamispäeval töötada, pidid juudid töö ära defineerima. Üks töö definitsioone oli seotud koorma kandmisega.
Mis oli koorem? Kirjatundjate seadus jõudis järeldusele, et koorma kandmine tähendab kanda „toitu, mis kaalub samapalju kui kuivatatud viigimari, ... piima, millest jätkub üheks sõõmuks, ... tinti, millest piisab kahe tähe kirjutamiseks,“ ja nii edasi, ja nii edasi.
Nad veetsid tunde, vaieldes teemade üle, kas rätsep tegi pattu, kui ta läks hingamispäeval välja, nõel rüüsse torgatud, või kas naisterahvas võib pühal päeval kanda rinnanõela või salgukest kunstjuukseid. Nad vaidlesid isegi selle üle, kas hingamispäeva1 on lubatud kanda kunsthambaid.
Selliseid definitsioone oli lõputult ja need hõlmasid elu kõiki aspekte seitse päeva nädalas. Need inimesed olid ehtsad perfektsionistid. Nende jaoks oli seaduse tõlgendustest kinnipidamine usukogemuse tuum.
Jeesus ei tulnud seadust kõrvaldama, vaid tegema lõppu kõikidele ebatervetele lähenemisviisidele ja hoiakutele seaduse suhtes. Isegi seadusest saab Jeesuse kätes hea sõnum.
In English