Vesi ja toit on eluks hädavajalikud. Kui neist kahest jääb vajaka, kaotab kõik muu väärtuse. Mis tähtsust on uuel autol või majal, kui nende omanik sureb nälja ja janu kätte?
Ja ometi on toidus ja vees midagi märkimisväärset. Me võime oma janu kustutada ja kõhu väga täis süüa, kuid juba järgmisel päeval vajame uut jooki ja uut sööki. Me saame janu kustutatud ja kõhu täis, kuid mitte kunagi püsivalt täis.
Sama käib ka meie vaimuliku kogemuse kohta. Me võime olla täidetud, kuid soovime seda alati uuesti. Nii saab see olema läbi lõpmatute aegade, läbi igaviku. Me igatseme alati ikka enam ja enam Tema armastust ja osadust ning soovime üha enam sarnaneda Temaga.
Üks universumi rõõmudest on see, et me saame täidetud, ilma et oleksime kunagi püsivalt täis. Taevas on kristlaste jaoks juba alanud selles mõttes, et rõõm Jumala täitmise üle on nende elus juba alanud.
Kuigi on tõsi, et Jumala lapsed tunnevad alati nälga Tema armastuse järele, on oluline mõista ka käesoleva täiuse suurust. Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Neis sõnades peitub kogu evangeelium.
Küllaga saamine on tõotus, mis käib nii oleviku kui ka tuleviku kohta. Jumal rahuldab need, kes igatsevad Tema järele. See on armuevangeelium. See on tasuta and igaühele, kes tuleb Tema juurde. „Kõik, mis Isa mulle annab“, ütles Jeesus, „tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja“ (Jh 6:37). See tõotus täitub absoluutse kindlusega. Kõik, kes tunnevad nälga ja janu õiguse järele, saavad küllaga.
Täna täidetakse neid Jumala õigeksmõistva õigusega, kui nad päästetakse patu karistusest. Iga päev täidetakse neid Jumala pühitseva õigusega, kui neile antakse võit patu väe üle nende elus. Ja Jeesuse teisel tulemisel täidetakse neid kirgastava õigusega, kui nad päästetakse patu kohalolust.
In English