Üks kõige valusamaid matuseid, kus olen kõnelenud, oli kolmekümne seitsme aastase naise matus; ta oli selle koguduse liige, kus olin pastor. Neil abikaasaga oli kolm väikest last. Tõin ühe tema poegadest sinna, kus oli kirst, ja selgitasin, et tema ema on nüüd seal, magab seni, kuni Jeesus tuleb teda äratama. Ma ei unusta kunagi lapse säravaid silmi, kui ta küsis: „Millal?“ See on küsimus, mis on meil kõigil: „Millal hävitab Jumal valu ja surma?“
Kuningas Heroodes, kelle lähenevat surma on ette kuulutatud enne tema korraldatud kohutavat veresauna (vt Matteuse 2:15, 16), oli tulivihane, kui mõistis, et tähetargad ei tulnud tagasi talle teada andma, kus asub uus kuningas (vt 2:12, 16). Julmas hulluse hoos ta „laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad“ (salm 16). Matteus mõistab kuninga julmuse ja võimu maniakaalse kuritarvitamise hukka. Heroodes oli tuntud selliste metsikuste poolest, et kindlustada oma troon; ta andis käsu hukata omaenda perekonna liikmed, kaasa arvatud ämm, naine ja kolm poega. See kohutav sündmus meenutab valusalt, et elame kuritarvitamise ja surma maailmas, kus süütud ohvrid saavad hukka purjus juhtide tõttu, lapsi väärkoheldakse ja lapsed surevad vähki. Selle juhtumi juures meenutab Matteus Jeremija 31:15 prohvetikuulitust, kus kujutatakse Raahelit Iisraeli laste emana Jaakobi järeltulijate pärast nutmas, kui nad viiakse Babüloonia vangipõlve: „Ega lase ennast lohutada, sest neid ei ole enam.“ (Matteuse 2:18; Jeremija 31:15). Kuid Jeremija 31 on peatükk, mis pakub tragöödia keskel ka lootust. „Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand, su lapsed tulevad tagasi oma maale.“ (salm 17) Olen tänulik, et me teame, kuidas maailma ajalugu lõpeb. Ja Jeesus võidab! Jumal on pühalikult tõotanud kurjuse hävitada: „Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam.“ (Ilmutuse 21:4) Toogu Tema tõotus sulle lohutust haiguse ja leina ajal.
Minu vastus:
In English