Üks kristlik pastor vangistati usu pärast. Isegi tema perekond oli ta tõekspidamiste pärast hüljanud. Vanglas oli tal puudu paljust, kuid ikkagi jagas ta oma kongikaaslastele Kristust ja paljud neist pöördusid! Nördimuse asemel võttis ta oma olukorda võimalusena teistele evangeeliumi kuulutada. Kas on võimalik, et Jumal kasutab seda, mis paistab traagiline ebaõnn, jumaliku võimalusena Jeesuse jagamiseks?
Meil on kindlus, et ükski katsumus ei lähe iial raisku, kui laseme Jumalal kasutada seda oma auks ja oma riigi kasvamiseks. Apostlite tegude raamatu viimastes peatükkides tabavad Paulust igasugused raskused, kaasa arvatud vandenõu tema tapmiseks, vangistus, raevukas torm, laevahukk ja mürkmadu, kui nimetada vaid mõned. Võiks arvata, et kui ta jõudis keisri ette minekuks Rooma, oli ta kurnatud ja pahane ning kahtles Jumala kaitses ja juhtimises. Kuid Jeesuse Kristuse evangeelium oli tema elu täielikult üle võtnud ning ta kasutas iga katsumust ja raskust võimalusena kirjutada, kuulutada, õpetada, laulda ja tunnistada Jeesusest ja sellest, mida Ta ristil oli teinud. Kui Paulus jõudis Rooma, ei olnud seegi kord erand. Ta pandi üüripinnale koduaresti koos sõduriga, kes teda valvas (vt Apostlite teod 28:16, 30). Ja Paulus ei raisanud aega! Kolme päeva pärast kutsus ta enda juurde juutide juhid ja üritas neid Jeesuse suhtes veenda (salm 23)! Ta andis neile teada ka seda, et Kristuse saavutatud pääste oli ka paganate jaoks (salm 28). Seda kuuldes juudid lahkusid, kuid see ei heidutanud Paulust, üldsegi mitte! Apostlite tegude raamat lõpeb võiduka märkusega, kuidas ta jäi sinna kaheks aastaks, „võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid, kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata“ (salmid 30, 31). Lubagem Pauluse kombel Jumalal muuta meie pettumused jumalikult määratud võimalusteks jagada armuevangeeliumi nendega, kes on meie ümber! Ole kindel, et see annab igavesed tulemused!
Minu vastus:
In English