Uurigu kõik, kes väidavad, et peavad Jumala käske, hoolikalt seda teemat ja tehku kindlaks, kes siin pole põhjus, miks nende osaks ei saa rohkem Püha Vaimu väljavalmist. Kui paljud on oma hinge edevas uhkuses kõrgele tõstnud! Nad peavad end Jumala soosingusse ülendatuks, kuid jätavad hooletusse abivajajad, jätavad kuulmata rõhutute appihüüded ning kõnelevad teravaid, karme sõnu neile, kes vajaksid hoopis teistsugust kohtlemist. Nii haavavad nad oma südame kõvadusega iga päev Jumalat. Neil vaevatutel on õigus oma kaasinimeste kaastundele ja osavõtlikkusele. Neil on õigus oodata abi, lohutust ja kristlikku armastust. Aga seda nad ei saa.
Iga Jumala kannatajate abitajätmine on taeva raamatutes kirjas nagu Kristusele endale tehtu. Uurigu iga koguduseliige hoolikalt oma südant ja teguviisi, et näha, kas need on Vaimu ja Jeesuse tööga kooskõlas. Sest kui ei ole, mida saavad nad öelda siis, kui seisavad kogu ma Kohtumõistja ees? Kas Issand saab neile öelda: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!“? (Matteuse 25:34)
Kristus on samastanud end kannatava inimkonna huvidega ja kui Ta jäetakse hooletusse kannatajate isikus, siis ei ole kõigist meie kogunemisest, määratud koosolekutest ja kogu masinavärgist, mis on Jumala töö edendamiseks korraldatud, eriti kasu. „Neid asju tuleb teha, kuid teisi ei tohi jätta hooletusse.“ (Luuka 11:42) „Sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat.“ (Taanieli 5:27)
Kõik, kes on pühad taevas, on kõigepealt pühad maa peal. Nad ei järgi enda süüdatud sädemeid, nad ei tegutse kiituse nimel, ei räägi tühiseid sõnu, ei osuta sõrmega hukkamõistuks ega rõhumiseks, vaid järgivad elu Valgust, jagavad abivajajatele valgust, lohutust, lootust ja julgust, mitte laitust ja etteheiteid. − The Review and Herald, 4. august 1891.
In English