JEESUSE ARMASTUSE SÜGAVUSED

Noore mehena oli kuulus kunstnik Quentin Matsys kõvade, luumõh- naliste kätega sepp.Ta suutis viibutada rasket vasarat, ning oli tahumatu ja koolihariduseta mees. Siis armus ta ühe kunstniku kaunisse tütresse. Kunstnik naeris mõtte üle, et üks sepp abiellub tema hästikasvatatud, haritud tütrega.

“Sa saad mu tütre endale,” ütles kunstnik, kui Matsys palus tütre kätt, “kui sinust saab tuntud maalikunstnik!” Isa itsitas endamisi; ta mõtles, et asi on nüüd piisavalt kindel. Kas selline nõudmine lõpetas Matsyse armastuse? Ta muretses maalipuki ja üksjagu värvi ning maalis aastaid enne, kui temast sai tunnustatud kunstnik. Tänapäeval pakuvad tema maale vaatamiseks galeriid maailma erinevais paigus. Kui küsiti, kuidas sai temast nii võimekas kunstnik, vastas ta: “Armastus tegi minust kunstniku.” Ja ta saigi selle neiu endale naiseks.

Jeesusel ja Matsysel oli ühine üks iseloomujoon: neid mõlemaid moti- veeris oma sihti ellu viima armastus. Kuid samas on ka suur erinevus. Matsys alustas väljaõppimatu töölisena ning sai andekaks kunstnikuks, ent Jeesus oli Jumal, võrdne Isaga ja sai “orjaks...inimese sarnaseks” (Fil 2:6,7). Ta oli “inimene...sõnakuulelik surmani... ristisurmani”(Fil 2:8). Herbert Douglass kirjutas selle salmi kohta nii: “Vaimulikus kirjanduses on ületamatu see mõistust avardav, südant kõvasti tõmbav tulipunkt igavese armastuse tohutus joastikus, mis voolab välja Jeesuse inimeseks saamisest.” (Adult Sabbath School Lessons, 10. juuli, 1994).

Jeesuski saavutas selle, mida taotles – meie lunastuse. Oma valmis- oleku tõttu alanduda, “tõstis Jumal ta kõrgemaks kõrgest..., et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal... ja iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand.”

H. M. S. Richards, Jr.