Pilaatus oli esimesest pilgust mõistnud, et Jeesus pole süüdi selles mässulisuses, milles juudi juhid Teda süüdistasid, ning et nad ise olid üks riukalik seltskond, kes oli süüdistused ilmselgelt välja mõelnud.
Isegi olemuselt kurjad inimesed nagu Pilaatus ei ole üdini halvad. Ka temas oli kübeke sündsust. Seda tõendab fakt, et ta ei soovinud süütut inimest risti lüüa lihtsalt selleks, et juhtidele meele järgi olla. Kuid teisest küljest oli tal oma minevikku silmas pidades vaja kuidagimoodi juudi rahvast rahustada. Õnneks nägi ta probleemist väljapääsu. Ta võis toetuda tavale anda paasapüha ajal rahva jaoks üks vang vabaks.
Pilaatus, kes oli täiesti teadlik Jeesuse suurest populaarsusest rahva hulgas, korraldas olukorra nii, et valik võiks olla ilmselge ja täpne. Mõni päev varem olid rahvahulgad tungelnud Tema ümber, kui Ta sisenes võidukalt Jeruusalemma. Nad olid visanud oma riided Tema eesli jalge ette ning pannud õhu kiituslauludest kajama.
Teine valik, mida Pilaatus pakkus, oli eemaletõukav Barabas, mässaja, kes oli „mõrva toime pannud“ (Mk 15:7). Kuid siinkohal oli ta juudi juhte alahinnanud. Pealegi võis Pillatuse jaoks ebameeldiv isik meeldida eriliselt juudi lihtrahvale, kes ihkas Rooma valitsuse alt vabaks saada. Niisuguse rahvahulga võis ilma suuremate probleemideta panna Barabast nõudma. Ja rahvas ei pruukinud koosneda neist, kes arvasid Jeesusest hästi, vaid neist, kelle juudi juhid olid selleks puhuks kokku kogunud.
Niisiis, rahvas on valiku ees. Ja missugune valik see on! Barabas on aramea nimi Bar-’Abba’, mis tähendab isa poeg. Järelikult pidi rahvas otsustama, missuguse isa poega nad tahtsid.
See valik ei erine sugugi neist, mida sina ja mina iga päev teeme. Küsimus mulle on täna: „Missuguse isa poega ma soovin?“
In English