Ma ei arva, et elan enam kaua. Minu töö on peaaegu tehtud. Rääkige meie noortele, et ma sooviksin, et minu sõnad julgustaksid neid nii elama, nagu on kohane taevastele elanikele, ja et nende mõju teistele oleks ülimal määral õilistav.
Ükskord öösel ma sorteerisin ja panin kõrvale raamatud, millest ei ole noortele kasu. Me peaksime välja valima raamatud, mis julgustaksid neid elu võtma tõsiselt ja juhiksid nad Sõna juurde. Seda ilmutati mulle juba minevikus ja ma mõtlesin, et pean selle kindlalt teie ette tooma. Me ei või lubada meie noortele väärtusetut lugemisvara. On vaja raamatuid, mis oleksid õnnistuseks hingele ja vaimule. Neisse asjadesse suhtutakse liiga kergelt ja sellepärast peaks meie rahvas tutvuma sellega, mida ma teile ütlen.
Ma arvan, et ma ei saa enam rohkem tunnistusi meie rahva jaoks. Meie kindlameelsed mehed teavad, mis on vajalik hea töö tegemiseks. Kuid Jumala armastus südames, peavad nad aina sügavamalt uurima Jumala asju. Ma soovin väga, et meie noored saaksid korralikku lugemismaterjali, siis saavad seda ka vanad. Me peame silmas pidama tõe vaimulikku ilu. Me peame hoidma oma mõistuse ja vaimu Jumala Sõna tõdedele avatuna. Saatan tuleb siis, kui inimesed ei valva. Me ei pea rahulduma sellega, et hoiatuskuulutus on kord juba antud. Me peame seda esitama ikka ja jälle. − The Review and Herald, 15. aprill 1915.
In English