Esimese tahvli − käsud, mis näitavad, kuidas käituda Jumalaga − haripunktis on hingamispäev. See asub moraaliseaduse keskel ning on esimese tahvli tabav lõpetus ja mõjuvõimas üleminek teisele. See meenutab meile, et enne kui saame õppida oma kaasinimestega õigesti käituma, peame kõigepealt õppima käituma Jumalaga, kes on meid kõiki loonud.
Kümme käsku algavad meeldetuletusega, et kaasasündinud osadussoovi kasutamine teiste jumalate peale on selle soovi raiskamine, sest teisi jumalaid ei ole olemas. „Mina olen Issand,“ meenutab Looja meile, „ja kedagi teist ei ole.“ (Jesaja 45:5) Seejärel meenutab teine käsk meile, et me oleme tehtud Tema näo järgi, mitte vastupidi. Me ei ole vabad taaslooma Jumalat vastavalt oma eelistustele, kuulutama Teda kellekski, kes Ta ei ole, ega vähendama Teda väiksemaks, kui Ta on. Kolmas käsk kutsub meid üles mõtisklema, mida tähendab kanda Jumala nime, ning kasutama oma elu selleks, et peegeldada maailmale Tema täiuslikku iseloomu.
Seejärel, kui oleme kolm esimest selgeks saanud, vajutab Jumal maailma pausinuppu ja kutsub meid enda juurde, et meil oleks aega ja ruumi, mida vajame, et tõesti mõista, kes Ta on. Ta ainult ei õpeta meid endaga õigesti käituma, vaid valmistab meile ka aja, mida vajame selle õppimiseks. „Tulge ja puhake minu juures,“ ütleb Ta meile, „ja mõelge, mida tähendab olla armastava Looja loodud, mida tähendab olla inimene ja siiski Jumala näo järgi loodud.“
Seepärast lõpetame iga nädala Jumala läheduses, viime oma elu katsumused ja õppetunnid otse Tema troonisaali. Ta annab meile ruumi, mida vajame, et mõelda, kes Ta on ja kes peaksime meie olema, ning Ta parandab meie südame. Siis kui päike laupäeva õhtul horisondi taha vajub, oleme valmis taas maailma sisenema ja ülejäänud inimkonnaga suhtlema, sest me mõistame veidi rohkem, mida tähendab tegelikult olla inimene ja pidada kuut viimast käsku.
In English