Vean kihla, et sa isegi ei näinud neid sõnu!
Milliseid sõnu?
„Ma olen tulnud,“ selles salmis, mida oleme viimasel paaril päeval uurinud – Matteuse 5:17.
Need sõnad kannavad sügavat tähendust ja on väga olulised Matteuse 5. peatüki ülejäänud osa mõistmiseks.
“Ma olen tulnud.“ Jeesus ütles vähe suurema kaaluga sõnu.
Mitte kunagi Ta lihtsalt ei tulnud, vaid Ta tuli kusagilt. See kusagilt oli oma Isa juurest. Ta tuli taevast alla maa peale. Nagu Johannes meile tänases piiblitekstis ütleb, oli Jeesus olnud Jumala juures algusest saadik. Paulus ütleb, et Jeesus „loobus iseenese olust“ ja võttis „orja kuju, saades inimese sarnaseks“ (Fl 2:7).
Ent lihakssaamine ei olnud Jeesuse jaoks algus. Kaugel sellest. „Alguses lõi Jumal taeva ja maa“ (lMs 1:1). Osana kolmainsusest oli ka Jeesus Looja, Ta oli maa peale tulnud Jumal.
Teises Moosese raamatus leiame Jeesuse kui Mina Olen, kes kutsub Moosest põleva põõsa juurde (2Ms 3:14; Jh 8:58). Ja see oli Jeesus, kes kuulutas Siinai mäel välja seaduse keset välke ja tuleleeke.
“Ma olen tulnud.“ Kui paljutähendavad ja sügavad sõnad! Eriti Matteuse 5:17–48 kontekstis. See on seesama Jeesus, kes andis Siinai mäel käsuseaduse ja kes nüüd õndsakskiitmise mäel selgitab selle sügavamat tähendust. Milline eesõigus on kuulda Tema sõnu! Milline õnnistus, et saame neid lugeda, et saaksime nende järgi elada!
“Ma olen tulnud.“ Need sõnad ütlevad meile, et kuulates Jeesust, kuulame me Jumalat, kummardades Jeesust, kummardame Jumalat.
Aita mind, Issand, pühendada oma elu Sinule tänuga, et Sa tulid siia mitte ainult mind õpetama, vaid ka minu asemel surema.