Esimene templiskäik

Avaldatud 29.1.2017, rubriik Päeva sõna

Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette ... ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks ... Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal. Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat. Luuka 2:22−26

Jeesus ja Tema pere olid juudid. Seetõttu kuuletus pere kultuurilistele seadustele, mille Ta ise oli 1500 aastat tagasi Moosesele andnud. Umbes kuu aega pärast ümberlõikamist (mis tehti kaheksandal elupäeval – Lk 2:21) viis perekond Ta Jeruusalemma templisse tseremooniate tarvis, mis olid seotud ema puhastamise ja esmasündinud poja pühendamisega.

Templiskäik toimus kahtlemata enne tähetarkade saabumist, sest vanemad ei oleks tulnud Jeruusalemma eluga riskima, kui Heroodes oleks ärritatud olnud. Ja pealegi suundusid nad peaaegu kohe pärast tähetarkade lahkumist Petlemmast Egiptuse poole.

Templiskäigu ajal kohtusid nad Siimeoniga, jumalakartliku mehega, kes kuulus juutide ülejäänute hulka, kes uurisid ustavalt Messiaga („Iisraeli lohutusega“) seotud prohvetikuulutusi. Teine usin uurija oli naisprohvet Anna, kes veetis oma ärkvelolekuaja templis ja kõneles kõigile, kes suvatsesid kuulata, saabuvast vabastajast (salmid 36−38).

Siimeon oli ainulaadne sellepoolest, et Jumal oli talle öelnud, et ta ei sure enne, kui on näinud Kristus-last. Kui ta nägi Jeesust, õnnistas ta Teda ja täheldas, et nüüd on ta näinud Jumala päästet (salm 30), kellest pidi saama „valgus, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkus Iisraelile“ (salm 32). Selle avaliku kuulutusega läks eakas Siimeon juutide üldlevinud kitsarinnalisusest kaugemale. Juudid ootasid liiga sageli enda vabastajat, mitte kõigi inimeste Päästjat. Siimeoni inspireeritud sõnadest aga leiame, et juba lapsest peale oli Tema lihakssaamine lepituseks kõigi inimeste jaoks, nii juutidele kui ka paganatele.

Siin on oluline õppetund. Jumala perekonna teatud osa liikmetena võime hoida Jeesust liiga kitsilt endale ja neile, kes mõtlevad ja usuvad meiega samamoodi. Me kipume pidama Teda oma Päästjaks. Kuid Siimeoni sõnad meenutavad, et Jeesus on kõigi nende Päästja, kes võtavad vastu Tema ja Ta töö ristil.

Siimeon täheldas, et kõigi inimeste ees on suhtes Jeesusega kas langus või tõus (salm 34). See on ränk ütlus. William Barclay valgustab seda, öeldes, et „see, kes inimese üle kohut mõistab, pole mitte niivõrd Jumal, kui inimene ise ning see kohtumõistmine on tema reaktsioon Jeesusele Kristusele“.

Jaga Facebookis