Eeskujuks emale – eeskujuks lapsele I

Kõik saab alguse lapseeast. Huvitav on lugeda suurmeeste elulugusid, kuidas nad nooruses sihte seadsid ja nende saavutamise poole püüdlesid. Nende vigadeski on palju õpetlikku ja julgustavat. Oleme ju isegi teinud eksirännakuid ja ei peaks sellepärast meelt heitma.

Minu suurimaks eeskujuks on Jeesus. Tema võlu seisneb selles, et Temal ei olnud eksirännakuid. Isegi mitte noorusaastail.

Jeesuse lapsepõlvest on Piiblis väga lühike aruanne: „Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.” See lühike ja sisukas aruanne tunnistab, et Jeesus arenes ühtviisi jõudsalt nii vaimselt kui füüsiliselt. Samas oli Tema olek kütkestav ja armas.

Tol ajal olid sünagoogide juures koolid, kus noortele õpetati lugematuid käitumisreegleid. Tähelepanu oli pööratud väliste kommete täitmisele. Näiliselt põhjalik usuõpetus ei asenda ka nüüd oma Jumala ees vaikses palves olemist ja Jumala Sõna isikliku vastuvõtmise kogemust. Kahjuks muutus see, mida peeti kõrgemaks hariduseks ja seda isegi usulises mõttes, hoopis tõelise arengu takistajaks. Noorte võimed muutusid kokkusurututeks ja ühekülgseteks.

Ometi tunnistab aruanne Jeesuse igakülgsest arenemisest, et ka meie olukord pole lootusetu. Meil on samad võimalused vaimulike teadmiste kogumisel kui Jeesusel. Esimeseks õpetajaks oli Jeesusele EMA – usklikud vanemad on lapsele suurim õnnistus!

Sirgudes luges Ta prohvetite kirju ja Moosese kaudu antud õpetusi. Jeesus õppis maalt, merelt ja taevalt. Ta pani tähele taimede, loomade ja inimeste elu. Tema õpetaja oli Jumal ja Tal polnud soovi ega vajadust rabide kooli astuda. Vaatamata oma „harimatusele” võis Jeesus juba 12-aastasena õpetada kirjatundjaid ja õpetajaid.

Jeesus kasvas lihtsas puusepaperes. Ta pidi tundma viletsust, enesesalgamist ja puudust. Kuid igapäevane raske töö oli Talle kaitseks – polnud tegevuseta silmapilke, mis Teda paha peale oleksid meelitanud.

„Töö, mis õpetab usinust ja kasvatab noori kandma oma osa elukohustustes, lisab füüsilist tugevust ning arendab kõiki võimeid. Igaüks peaks leidma mingi tegevuse, mis oleks kasuks talle endale ja abiks teistele. Jumal määras töö õnnistuseks, ning ainult hoolas töötegija leiab elus tõelise õnne ja rõõmu. Jumala armastav heakskiit on nende laste ja noortega, kes rõõmsal meelel teevad oma osa kodustes kohustustes, kergendades isa ja ema töökoormat. Sellised lapsed astuvad ellu ühiskonnale kasulike liikmetena” („Ajastute igatsus”, lk 72).

Hele Kulp