UNISTUSTEMAA

Nimetasin kord noore arstiga kõneldes lootust taevale. Ta vastas: “Oo, ei, ma ei taha, et Jeesus tuleks ja viiks mind taevasse, praegu küll mitte. Mul on palju asju siin elus ajada. Tahan teha oma elutööd edukalt. Tahan reisida ja nautida selle maa kaunidust. Tahan osta Cadillaci ja omada ilusat kodu.” Mu sõber oli neeldunud maisetesse asjadesse. Ta vajas ajatut nõuannet:”Kas see on kuld, mida sa tahad? Tänavad seal ülal on kullaga kaetud!”

Eile vaatasime tänase teksti peamist mõtet: mitte ükski inimolevus ei suuda täielikult mõista risti täit tähendust. Teisalt viitab see lõik päästetute igavesele tasule. Mitte keegi ei suuda käesolevas elus täielikult taibata, milline näeb taevas välja. See, mida Jumal on valmistanud neile, kes Teda armastavad, ületab meie suurimad lootused või julgeimad unistused, ent “Jumal on avanud selle meile Vaimu kaudu” (1 Kor 2,10, Moffatt).

Mõtle hetkeks Jumala kirjeldusele imepärasest maailmast, mida Ta meile valmistab.Taevas oleme hõivatud loova mõtlemise ja tegevusega. Rajame endale ilusaid kodusid (Jes 65:21,22) ning tunneme heameelt jõgedest, puudest, aedadest ja lilledest nende eedenlikus ilus (Jes 51:3). Igaüks meist sööb koduaias kasvanud puuvilju ja aedvilju (Jes 65:21,22). Kõik meist laulavad kogu südamest ülevoolavas armastuses (Jes 35:10). Reaalsete inimestena, kes suhtleme oma pere ja sõpradega (1 Kor 13:12), tunneme rõõmu tukslevast tervest eluviisist (Jes 33:24). Elu on nii rahuldustpakkuv, et inimpisaraid ei pudene mitte kunagi. Surma külm käsi ei sirutu mitte iialgi ohvri järele, inimesed ei lausu mitte kunagi kibedaid sõnu, nooruse-elastsus jääb alatiseks ning inimkannatused on tundmatud (Ilm 21:4). Parim kõigest on see, et Jeesus isiklikult teenib lunastatuid homsel unistustemaal (salm 3).

Mõtle sellele, et istud Jeesusega silm silma all! Näha oma Päästjat ja kõnelda Temaga on hingestavalt imeline kogemus. Ma tahan olla seal. Aga sina?

Daniel R. Guild