Saa Jumalaga sõbraks II

Avaldatud 28.8.2011, rubriik Päeva sõna

„Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti Jumala sõbraks”” (Jk 2:23).

Usaldus on sõpruse võtmetegur ja ühtlasi nendest teguritest ka kõige raskem. Kui inimlikus sõprussuhtes tähendab usaldus rohkem avatust suhtlemises ja oma südame murede ja rõõmude jagamist, siis suhtes Jumalaga on see midagi enamat. Loomulikult tuleb olla Jumalale avatud, rääkida Talle oma muredest ja tunnistada üles oma probleemid. Ent samas, Jumal teab neid isegi ja ega Ta neid minu kaasinimestele niikuinii rääkima hakka. On ju prohvetiand tänapäevalgi sama harv kui Saamueli päevil. Jumala sõbraks olemine tähendab olla valmis usaldama Jumalat lõpuni, olema valmis Jumala nimel loobuma kõige meeldivamatest asjadest, mis meil on, kui Jumal ütleb, et see on vajalik. Ja just see nõuab suurt pingutust, sest tihtipeale näeme asju vaid enda isikliku mätta otsast, unustades, et vaid Jumala pilgu alla koondub suur pilt.

Jumala sõbraks olemine toob juba siin maises elus kaasa suured õnnistused. Tihti on raske loobuda oma armsakssaanud küsitava väärtusega tavadest. Aga olgu peale, usaldades Jumalat, et nende praktiseerimine ei too meile kasu, loobume. Veel raskem on loobuda iseenesest headest asjadest ja pühendada hädavajalik aeg Jumalaga koos viibimiseks. Ma isegi olen korduvalt enne magamaminekut mõelnud, et ma olen väsinud ja Jumal tahab, et ma välja puhkaksin – ma ei võta aega pikemaks palveks. Kuid ega aitäh-andesta-hoia-ja-kaitse-palve pole see, mis meid sõpruses Jumalaga edasi viib. Selleks on vestlus Jumalaga nende asjade üle, mis on olulised meile ja Talle. Ja sellise vestluse kaudu on Jumal mitu korda pööranud minu tähelepanu asjadele, mida ma muidu poleks märganud.

Jumal on meie sõber. Eriti toonitab seda tõsiasja Tema suhtumine meisse, patustesse inimestesse. Tema armastust meie suhtes ei mõjuta see, millised me oleme. Oma sõpruses pakub Ta meile andestust, kui oleme Tema vastu eksinud. Kui tunneme, et oleme teinud halba, siis võime kohe minna Jumala kui sõbra, mitte kohtumõistja juurde. Andestus tuleb sama kiiresti, kui tuleb meiepoolne kahetsus.

Et olla püsivalt õnnelikud ja rahul, vajame sõprust Jumalaga. Vajame armastust Tema vastu, vajame usaldust Tema pakutud lahendusvariantidesse, vajame oma aja pühendamist Temale, et Tema armastust ja soove paremini tundma õppida. Olles Tema sõber, võime hõisata koos Taavetiga vabas looduses või rõõmustada koos Paulusega vangikongis, olla rõõmsad nii sõprade läheduses kui üksinda, nautida nii pidurooga kui vett ja kuivikuid. Ja alustades sõprusega siin, võime olla kindlad, et see sõprus kestab sõna otseses mõttes igavesti.

Toomas Lukk
Jaga Facebookis