Akrobaat Charles Blondin sai kuulsaks 1859. aasta suvel, kui ta ületas pingule tõmmatud köiel Niagara joa. Ta ületas seda mitu korda ja mitmel moel: karkudel, tagurpidi kõndides ja kinnisilmi. Tema osavus hämmastas pealtvaatajaid. Räägitakse, et mingil hetkel küsis ta rahvalt, kas nad usuvad, et ta suudaks seda teha, enda ees käsikäru lükates. Kõik vastasid kõlavalt: „Jaa!“ Siis palus ta vabatahtlikku kärusse istuma ja rahvas jäi vaikseks. Mingi aeg hiljem ületas ta joa, mänedžer seljas.
Üks asi on väita, et meil on usk kellegi võimesse midagi teha ja teine asi uskuda, et ta suudab seda teha meie jaoks isiklikult. Kõik kolm sünoptilist evangeeliumi (Matteuse, Markuse ja Luuka) kirjutavad, et Jeesus ennustas Peetruse tulevast reetmist ette, aga ainult Luukas paneb kirja kaks salmi, kus Jeesus ütleb Peetrusele, et Ta palvetas Tema eest. „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!“ (Luuka 22:31, 32) Jeesus oli Peetruse pärast palvetanud! Huvitaval kombel ei palunud Ta, et Peetrus Teda ei salgaks või et Peetrus oleks tugev. Ta palvetas, et Peetruse usk ei lõpeks ja et ta pöörduks, kui ta langeb. Saatan ei taha meid lihtsalt langema panna, vaid ta meelitab meid uskuma, et oleme läinud liiga kaugele, ning ta üritab õõnestada meie usku Jeesuse ohvri piisavusse meid isiklikult päästa. Arm ja usk on Jumala annid (vt Kiri efeslastele 2:8, 9); me võime need vastu võtta või tagasi lükata. Jeesus palus, et Peetrus võiks uskuda, ükskõik kui hullult ta ka läbi kukub, Jumala arm on tema jaoks isiklikult piisav. Usu abil suutis ta pöörduda, olles valmis oma vendi kinnitama. Jeesus palub meie eest samamoodi nagu Peetruse eest. Tema arm on kõigile meile, kes oleme ühel või teisel moel langenud. Ja neid, kes uskmatusest pöörduvad, ootab ainulaadne töö. Usu! Tema armu on sinu jaoks rohkem kui piisavalt!
Minu vastus:
In English