Talenti saab arendada või maha materdada

Jumal on meid kõiki õnnistanud annete ja talentidega. Arvan, et neid saab kas kasvatada ja arendada või maha materdada ja alla suruda. Üks lasteaia muusikakasvataja ütles kord, et kõik lapsed tahavad laulda või pilli mängida, kuid kuskil lõigatakse nende soov läbi. Võib arvata, et see juhtub mõne täiskasvanu või kaasõpilase halvustava sõna tõttu või on tingitud halvast suhtumisest lapse ettevõtmistesse.

Praegu kirjutades mõtlen, et mina küll nii et tee, kuid juba järgmisel sammul tahan last kritiseeriva tooniga korrale kutsuda, aga siis taipan, et seda saab teha ka rahulikult õpetades, kuidas on parem teha.

Vast on igaühel meist olnud kokkupuuteid ebakindlate inimestega. Kust on nende ebakindlus alguse saanud? Arvan, et nende julgus on ära võetud just kritiseerivate märkustega. Samas suhtleme ka inimestega, kes on oma otsustes kindlad ega ole ebalevad või kahtlevad. Tõenäoliselt on nad saanud tunnustust ja tuge ning mõistvat suhtumist juba lapseeas.

Kui vanem on selgeks saanud, miks Jumal on tema lapsele mõne ande kinkinud, annab Jumal tarkust ka selle ande edasiarendamiseks.

Lapsi ei saa jõuga millegi tegemiseks sundida. Laps ei mõtle nii teadlikult nagu täiskasvanu, seepärast on vaja teda motiveerida. Vanemad peavad looma pinnase arenguks. Nii saab talent väljundi, nagu lill, mis puhkeb õitsele.

Lapsi saab motiveerida erinevate hoobadega. Sageli ei vajagi laps välist motivatsiooni, temas endas on soov mingi alaga tegelda. Olen kuulnud vanemaid rääkimas, kuidas nad ootasid lapsi muusikakoolist kohupiimapirukatega või kuidas esinemise eest on lubatud lastele mingi kingitus või üllatus. See kõik võib innustada last ja panna teda tegelema asjadega, mis on talle väga vajalikud, kuid mida ta ise veel ei mõista.

Keegi meist pole üdini hea, nii on meis igaühes midagi head ja midagi halba. Kahjuks on nii, et halb torkab rohkem silma kui hea ja sellele pööratakse rohkem tähelepanu. Kui lapse juures rõhutada pidevalt tema negatiivseid omadusi, võib hea väärtusetuks muutuda. Näiteks on lapsele antud hea lauluanne, kuid oma loomult on ta hajameelne, unustab tihti, kaotab asju. Lapsevanemal on võimalus nüüd kahel viisil reageerida: pidevalt hurjutada, kuna laps ei reageeri nii kiiresti, või hoopis tunnustada ja aidata tal õppida paremini laulma ja esinema.

Olen aastaid veetnud nii omade kui võõraste lastega ja võin öelda, et tunnustamise korral püüab laps ise olla hoolikam ja oma ettevõtmisi paremini korraldada.

Annete väärtust tuleb kindlasti hinnata ka igavese elu valguses. Jumal on kinkinud anded teenimiseks: et armukuulutus Päästjast ja Lunastajast jõuaks paljude inimesteni. Saatan aga püüab juba meie lapseeas teha maatasa selle, mida Jumal on meile kinkinud. Ikka selleks, et oleks vähem neid, kes kuulutaksid igavesest ja õnnelikust elust koos Jumalaga.

Laine Põldaru