Kui olin noor, tundus see lihtne. Mulle selgitati, et mul on kaks loomust: vaimulik ja lihalik, nagu kaks lõvikutsikat. Saadud nõuanne paistis must-valge: pidin toitma vaimulikku kutsikat ja teise nälga jätma, et vaimulik lõvi kasvaks võimsamaks kui lihalik. Lihtne, eks? Mida ma siis ei teadnud, oli see, et kaks loomust on alati minu sees sõjajalal, kuni Jeesus tuleb. Kuidas saame siis olla rahus Jumalaga?
Kui Jeesus oli Ketsemanis, palus Ta oma jüngritel koos Temaga valvata (Markuse 14:34). Aga kui Tema käes värises lunastuse karikas, jäid jüngrid magama. Kui Jeesus tuli palvetamast tagasi, pöördus Ta Peetruse poole: „Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata? Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.“ (salmid 37, 38) Oma kannatuste keskel tunnistas Jeesus oma jüngrite vaimuliku ja lihaliku olemuse vahelist sõda. Nad olid Teda kõige kriitilisemal tunnil alt vedanud! Kas suudad ette kujutada, kuidas Peetrus end ilmselt tundis? Meil kõigil on hetki, mil saame valusalt oma läbikukkumisest teadlikuks, aegu, mil tundub, et lihalik lõvi võidab, ükskõik kas mõttes või teos. Selle sisemise sõja ehk kõige ausam ülestunnistus on pärit Pauluselt: „Oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?“ (Kiri roomlastele 7:23, 24) Seejärel tema vastus: „Tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ (salm 25) Kui avastad, kui nõrk sa tegelikult oled, ära heida meelt. Ära peida end Jeesuse eest, vaid Jookse Tema juurde! „Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses. … Sest seda, milleks Seadus oli võimetu … on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast.“ (Kiri roomlastele 8:1, 3) Tema on Põhjus, miks võime olla rahus Jumalaga! Ja Tema ei hülga meid!
Minu vastus:
In English